Reijo Roos vaatab oma luules kosmosesse.

starlink

nägin nõmme mäelt marssi ja

falcon 9 lendas yle iirimaa

         kuppelrohehooned

                             esimene kultuur

         rahvusvahelisus standardiks

         punakaspruunisus maamullaks

vaid sind seal armastaks

et kõik pärast meid

saaksid armastada vabamalt

         hyvasti

         ses syrreaalsuses synnime

         punasel planeedil uuesti

marss

lamame vaevasel kynkal

päikesekuivatatud muru peal

kergelt liivane, punased sipelgad

öökylm hiilib rohuliblede vahel

tänavalambi viimane valgus

takerdub männiokastesse

lamame munamäe tipus, aga

tegelikult mitte, on lihtsalt

selline tunne

                     vaid vaevane kyngas, teen

                     otsa lahti

         kas näed seda täppi seal

         seal teiste tähtede keskel, ta

         paistab veidike punakam

         kas ei paista?

seda seal mõtled või?

                     osutad sõrmega

         jah, toda, see pole miski muu kui

         marss

         temake punane planeet, inimkonna lootuskiir ja

         viimnepääs, nagu dannebrog

         mis laskub taevast alla

         päästmaks me rahva

…

         oh jah, see on marss

         sinna yhel ilusal päeval tahan ma minna…

haha

okei

         ja su turtsatusega

         kukuvad kõik tähed taevast alla

                                       korraga

         täidab õhku ainult

         piinlik vaikus, sipelgas hammustab

v                               ai!

kõik korras?

         jaa

         aga me peaksime vist         minema hakkama

Reijo Roos on noor näitleja ja kirjanik, kes tegeleb Eesti ja Soome ühise kultuurimaastiku arendamisega. Kasutab y-tähte ja unistab Marsile minekust.