Luule: Sanna Kartau
Lugemisaeg 2 minSanna Kartau luuletab haavakultuurist ja intellektuaalsest sadismist.

Sõna pole päris
Artikkel pani mu
ajaloole nime. Nimi tundus tõeline
& tegi seetõttu haiget:
haavakultuur. Pikki sõnu & keerukaid lauseid
hoiab haritud inimene
kergemini käes kui meie enda vastutuse
brutaalset tõelisust. Ka üksteise ees.
Haavast voolab verd, selle
vaatamises & aina & uuesti
nimetamises, nimetamises, nimetamises
on teatud intellektuaalset sadismi.
Sõna seisab sinu & valu vahele.
Kui kukkusid, kas vajasid enne
diagnoosi või plaastrit?
Kui nälgisid, kas vajasid enne
menüüd või leiba?
Kui sündisid, kas vajasid enne
nime või rinda?
**
ü le ela mi se ära õp pi mi
ne tun dub või ma tu ma
ha jää mi ne al la and mi se
kõ la ga ma ha ma ha ma ha
jää mi ne har jub ä ra ä ra
ä ra jää mi ne see juh tus al les all
es al les jää mi ne vis kab ü
le ü le jää mi ne jää mi ne ü le
ü le mõõt mi se het ke see tõik
üle ei ela õp pi da või ei
**
Sanna Kartau on luuletaja, kunstnik ja õpetaja, keda huvitavad praegu klassiküsimused, keskkonnasalvestiste kasutamine ja kriitiline pedagoogika.