Sellel nädalavahetusel, 8.–10. augustil toimub Helsingis Suvilahtis üks Skandinaaviamaade vingeima line-up’iga muusika- ja linnafestivale Flow, kust leiab oma nii indie-mees ja räpiguru kui ka kunsti- ja filmifanaatik. Müürilehe selleaastane delegatsioon koosseisus Madis Nestor ja Triin Niinemets ladus ritta esinejad, keda kindlasti maha magada ei tohiks.

Madis Nestor:

Slowdive

Kui eelmise festivalisuve number üks indie-comeback oli My Bloody Valentine, mille kõrvuvilisemapanev esinemine Flowl kustumatu mälestuse jättis, siis vähemalt sama suured ootused on mul seoses shoegaze-legendi Slowdive’i kontserdiga. Kuna nende hiigelajal oli meil selliste bändide nägemine väga vähetõenäoline, siis on see nagu kohtumine sugulasega, kelle olemasolust oled küll aastaid teadlik olnud, aga päriselt ühe laua taga maast ja ilmast vestlemiseks pole kunagi võimalust tekkinud.

Peanut Butter Wolf (DJ-set)

Mõni võib nüüd kindlasti öelda, et „come on, Flowl on nii palju artiste, kes on hetkel muusikaliselt relevantsemad ja festivaliplakatil suuremas fondis”, aga pean tõdema, et see on tõesti set, mida võiks kõrvutada mõne A-kategooria staari kontserdiga. Võib-olla olen ootused seoses temaga tõesti liiga üles kruvinud, aga muusikafriigist Peanut Butter Wolf on tõestanud maailmale, et ka väikesed võivad olla suured (vt. ka plaadifirma Stones Throw ajalugu). Kuna tegemist on härra Wolfi esimese külaskäiguga Helsingisse, võib eeldada, et „voi olla ahdasta”.

Mac DeMarco

2012. aastal albumiga „2” tugevamalt esile tõusnud kanada päritolu Mac DeMarco on üks nendest haruldastest dude’idest, kelle nägemist ootan juba puhtast respektist, et ta lindistab oma materjali kõrvalist abi kasutamata, nagu näiteks Vaiko Eplikki. Ja nagu Eplikut, aitab ka DeMarcot tema live-esinemistel kolmeliikmeline „eliit”. Sisetunne ütleb, et see show ei saa olema sirgjooneline lugude esitamine, vaid kontsert täis veidrusi ja üllatusi. Nii nagu tema videod.

OutKast

Ma ei ole kunagi for real bändi teinud – ainult mõned loetud korrad proovides käinud ja esinenud ühes aulas ning paaris keldris mõnekümnele inimesele. Mingit bändimeeste jagelemist polnud, sest kõik olid ühe ja üks kõigi eest. Sootuks teine olukord on siis, kui lava jagavad kaks isiksust, kes võrdselt nõudmisi esitavad. Tänavu 20. tegutsemisaastat tähistav ja – kui mu mälu mind ei peta – vahepeal korduvalt laiali läinud OutKast on nii mõnegi selle suve festivali tõmbenumbriks. Võimalik, et see on viimane šanss André 3000 ja Big Boid koos sõbralikult hey-ya tamas näha, sest juba pikemat aega pööravad mõlemad suuremat tähelepanu oma soolokarjäärile. Kes filmilinal (André 3000 mängib peagi linastuvas Jimi Hendrixi eluloofilmis kitarrivõlurit ennast), kes paberitega loomaaretajana (Big Boi lemmikuteks on pitbullid).

How To Dress Well

Olgugi, et album „What Is This Heart?” ilmus alles üsna hiljuti, on see juba paljudel kõige lemmikumate sekka jõudnud. Mul samamoodi. How To Dress Welli tunnuseks on Tom Krelli vokaal, mis ükskõik, mis nurga alt lihtsalt kurvaks teeb. Mind teeb kurvaks, et How To Dress Welli live on pandud programmis ajale, kus mõned ilmselt veel lähikonnas „eelsoojendust” teevad. Aga mine sa neid põhjamaiseid hingesid tea – äkki tulevad just varakult kohale, et korralikult pisaraid valada.

Triin Niinemets:

Jungle

Kui ma esmakordselt Jungle’i lugu „Platoon” kuulsin, olin koheselt võlutud. Nad kõlasid, nagu oleks muusika taga palju tegelasi ning samas püsis nende ümber teatav salapära – kes nad sellised on? Nüüdseks on selgunud, et tegemist on kahe lapsepõlvesõbra loominguga, mida kantakse laval ette 7-liikmelise kollektiivina. Live-esinemistel mõjuvad nad elavalt, pisut ehk isegi pöörase ja sünergilise kooslusena.

Darkside

Usaldusväärsed melomaanid, kel on õnnestunud Darkside’i laivis näha, on nende meeste pihta vaid kiidusõnu pildnud. Hurmur Nicolas Jaar on nii ehk naa popp poiss, aga kui Dave Harrington veel tiba kirarri kaasa tinistab, on see kõik kokku ikka eriti kaunis. Seni kuuldu-nähtu põhjal olen valmis ilusaks muusikaliseks reisiks – tantsin, unistan, unustan ja olen hästi mujal. Seda ma loodan.

Jamie xx

Ei vaja liigseid kommentaare. Kindlasti on Jamie näol tegu mehega, kelle nimi teeb juba osa tööst ette ära ja publikumenu on garanteeritud. Nägin teda 2011. aastal Outlooki festivalil ning seal tantsis publik igasuguse muusika järgi, mida Jamie mängida otsustas. Peale selle on tal ilmunud mõned uued lood, millega fänne hullutada ning ehk üllatab ta ka millegi senikuulmatuga.

Machinedrum

Neil, kel viimaseks festivalipäevaks veel energiat üle on, tasuks kindlasti Machinedrumi DJ-set’i kuulama minna. Tema muusikavalik on alati väga haarav olnud.

Yasiin Bey aka Mos Def

Praeguseks pea 20 aastat tegutsenud räppar on Flowl kindlasti üks sellistest, keda võiks kasvõi siis korraks piilumas käia, kui liiga suur räpisõber ei ole. Kes teab, kas mees tulevikus üldse enam meie kanti satub… Lisaks tema nagunii lahedale olemisele oleks eriti tore, kui ta esineks koos live-bändiga.

Flow festivali kogu esinejatenimekirjaga tutvu siin.