17. novembril avatakse Draakoni galeriis Marta Vaariku näitus „как меня зовут”.

Martin Luiga: „Näikse, et Marta Vaarik on võtnud oma hingeasjaks konservatismi redefineerimise. Selles suhtes on ta nagu noorema eesti kunsti Margaret Thatcher. Konservatismi redefineerimine on kahtlemata väga vajalik ettevõtmine, kõik liberalismi saavutused kahekümnendal sajandil tuleb uuesti aproprieerida. Eelmine oli alati liiga habras, kartlik, libises peost, mõtles sõjast ja maailma lõpust, eksis igavikuliste teemade osas. Uus keskendub asjadele, mis ei kao, mille peale progressi hammas ei hakka. Rakutasandile. Seljaajule. Naise juursele rollile haja- ja risoomperelises maailmas. Võimsaks ei tee võimu taotlemine, võimsaks teeb võimu kasutamine. Üks uus ja hirmus suundumus hakkab maad võtma: rahulolu. Marta Vaariku lähenemine on mitokondriline. Mitokonder on rakuorganell, mis pärandub ainult emaliini pidi. Vaarik on teinud oma näitusest interaktiivse perekonna pildialbumi. Otseses ja sümboolses mõttes. Käivad kuuldused, et näitusel saab vereliine ka füüsilisel kujul näha, samuti võib ilmselt panustada visuaalsele efektsusele. See, millise stilistikaga end kehtestatakse, jääb näituse õnnestumise põhiteravikuks. Ka disain on igavene.”

Marta Vaariku näitus „как меня зовут” avatakse 17. novembril Draakoni galeriis ja see vältab kuni 28. novembrini.