Eesti poliitika- ja kultuuriruumi aktuaalseid teemasid lahkav arvamusblogi Memokraat avaldas eile uuringu, mille fookuseks eestlaste suhtumine põgenikesse.

Uurimisgruppi kuulusid Memokraadi toimetus koosseisus Daniel Vaarik, Tarmo Jüristo, Kristjan Lepik ja Sten Tamkivi, teadlased Kristjan Vassil ja Mihkel Solvak ning lisaks telliti Turu-uuringute aktsiaseltsilt küsitlus Eesti elanike tänastest hoiakutest pagulaste suhtes.

„Uuring viidi läbi vahemikus 7.-20. oktoober 2015 Turu-uuringute aktsiaseltsi poolt, seega enne Pariisi terroriakte. Esindusliku juhuvalimiga, näost-näkku toimunud ankeetküsitluse käigus intervjueeriti 993 inimest ning uuringu käigus küsisiti vastajatelt, kui palju pagulasi on nende arvates Euroopa Liidu poolt Eestile määratud, kui suur on Eesti üldine sisseränne ja kui palju sisserändajaid Eesti peaks vastu võtma,” kirjutab Memokraat.

Põhiliste punktidena selgus, et keskmine põgenike arv, mis võiks siinsete elanike meelest Eestile jõuakohane olla, on 315, samas kui 25% arvas, et vastu ei tohiks võtta ühtegi põgenikku, millest järeldub, et põgenikehirm on olemas, kuid mitte valdav.

Teise punktina toodi välja, et erinevaid immigratsiooni liike tajutakse erinevalt: kõige enam (92,5%) pooldati siia õpieesmärkidel saabuvaid välismaalasi, sellele järgnes 81%-ga perekonna liitmine, seejärel töötamine (62,5%) ning kõige viimasena (39%) toetati inimeste saabumist varjupaiga taotlemise eesmärgil.

Kolmas küsitlusest välja tulnud järeldus näitas, et Eesti elanik pole vähimalgi määral kursis tegeliku sisserände kõikide liikide summaga, mis toimub ka suurematest rahvusvahelistest kriisidest sõltumata. 2014. aastal oli see number näiteks 3904, kuid enamik vastanutest arvas selle olevat rohkem kui poole väiksema.

Lisaks uuriti EKRE liikmete erinevaid vaateid pagulaste vastuvõtmise osas, millest selgus, et pagulaste vastu on pigem erakonna nooremad kui vanemad liikmed.

Olulise punktina on veel välja toodud haridustaseme seos sellega, kuidas põgenikesse suhtutakse ning läbivad jooned kooseluseaduse pooldajatega: „Tegurid, mis seletavad kooseluseaduse toetamist on suures plaanis samad, mis need, mis seletavad pagulaste vastuvõtmise toetamist. Kooseluseadust toetasid nooremad ja kõrgharidusega eestlased,” järeldab Memokraat.

Loe kogu artiklit Memokraadist.