Kahe suurima sotsiaalse võrgustiku, VKontakte ja Facebooki publik ning ruumikorraldus erinevad Venemaal teineteisest üsna suurel määral. Facebooki lehekülgi veavad sageli poliitiliselt ja sotsiaalselt aktiivsed keskealised inimesed. Paljud „kolisid” sinna ümber siis, kui LiveJournal hakkas kaotama populaarsust ning Facebooki lehed pakkusid blogile omamoodi analoogi.

Venemaise (– ja mitte venekeelse, sest see segment on palju laiem) Facebooki „noortesektsiooni” moodustavad ülekaalukalt hinnatud ülikoolide tudengid, kellele sotsiaalvõrgustik pakub ühtaegu nii diskussiooniplatsi kui ka keskkonda välismaiste sõpradega suhtlemiseks.

Statistika järgi moodustavad 25–34-aastased Facebookis ja VKontaktes umbes 32–35 protsenti kasutajatest. Need on muidugi umbkaudsed andmed, mis tuginevad vaid sotsiaalvõrgustiku märgitud sünniajal. Suurem osa venemaalasi vanuses 18–24 veedab aega VKontaktes, Facebooki kontot neil polegi või on see nende jaoks teisejärguline. VKontaktes on samas vanusegrupis noori umbes 32 protsenti, samas kui Facebookis on neid vaid kuus protsenti.

Feministliku auditooriumi iseärasusi

Facebook pakub esmajoones diskussiooniruumi. Sinna postitatakse, seal kommenteeritakse ja tehakse taaspostitusi. VKontakte pakub ruumi eri kogukondade ja üksikute staatuste taaspostitusteks. Suurem diskussiooniruum seal praktiliselt puudub. Arvamuste vahetamise võtavad enda peale suhtluskogukonnad ja grupid. Neid eksisteerib hiiglaslikus koguses ning neist mõnede auditooriumid ulatuvad miljoniteni. Feministlikud või sellele lähedased ressursid pole paraku samavõrd populaarsed, ometi on neid VKontaktes üsna palju.

Sealjuures on huviliste vanuseline koosseis märkimisväärne. Enamasti on need noored vanuses 16–25, sealt edasi on neid palju vähem või pole nad pooltki nii aktiivsed. Mulle tundub üks huvitavamaid suhtlusgruppe „Õelt õele: vastastikune abi”. See loodi mõne aasta eest pakkumaks keskkonda, kus saab küsida nõu või paluda abi ning seda ka saada. Keskkond pole ainult tüdrukutele, vaid ka transsoolistele ja queer’idele.

Täna saab sealt nõu praktiliselt igas küsimuses. Kahjuks on suhtlusgrupi populaarsuse kasvuga suurenenud ka intsidentide arv pahasoovlike kasutajatega, aga ka nendega, keda antud ressursi spetsiifika ei huvita. Administraatorid reageerivad konfliktsetele olukordadele üsna operatiivselt ning tasapisi on suhtlusgrupist saanud rangete reeglite ja poliitikaga keskkond. Kusjuures tundub, et see teeb asja ainult paremaks.

„Õelt õele” grupil on ka tütarleht, mis on pühendatud kõige populaarsematele teemadele: asjade vahendamine, üürimine, õpetajate ja sõbrannade otsimine, haridusteemalised küsimused jms. Samasugune suhtlusgrupp on olemas Ukrainas, Valgevenes ja Euroopa maades.

Tasub ka mainida arvukaid „iseseisvaid kogukondi, mis on pühendatud „kiireloomulistele” küsimustele”: reisid, rent, riiete ja asjade ost ja müük. Need on grupid, mis toimivad free market’i põhimõttel, näiteks „Metsikud ja vabad: seiklejate klubi”, „Ela sõbrannaga”, „Piirideta free market”, „Fem-queer vanakraamiturg” jne. Samasse ritta sobib mitte sedavõrd feministlik, ent sama avatud grupp „Hubane pesake” (Moskva ja Peterburi lehed), „Alkošmot”, kus vahetatakse asju alkoholi, toidu ja teenuste vastu (kõlab veidralt, aga grupp pole üldse paha) jne. Neid gruppe ühendab see, et neis pole põhjust karta olla erinev, sest administraatorid eemaldavad kähku rünnakud postituste autorite pihta.

Kehapositiivsusest psühholoogilise nõustamiseni

Järgmise üksuse moodustavad kehapositiivsed stiiligrupid, kus jagatakse osalejate fotodega look’e või blogisid. Suhtlusgruppidest leiab ideid riietumiseks ja neis saab ka niisama ringi uudistada. Üks populaarsemaid suhtlusgruppe on „Body Positive”. Sealt võib leida materjale feminismi ja kehapositiivse liikumise kohta, aga ka pilte, videoid ja muusikat. Sellega suhtlusgrupi sisu ei piirdu.

„Feminismist visuaalselt” pakub nii feministlikel kui ka sarnastel teemadel pilte, videoid ja tsitaate. See on väga huvitav algatus, kui arvestada sotsiaalvõrgustike üldiseid tendentse: „Inimesed ei loe pikki tekste, vaid vaatavad pilte.” Ere pilt ühe-kahe faktiga või vaimuka illustratsiooniga võib haarata rohkem tähelepanu kui pikk tekst.

„Check Your Privilege” on suhtlusgrupp, kus saab esitada kõiki küsimusi feminismi kohta ja on üsna tõsiseltvõetav ning üpris range postitustevaliku ja kommentaaride modereerimise poliitikaga. Näiteks hiljuti oli käsitlusel järgmine teema: „Sünnitusjärgse depressiooni stigma: miks sooritas mu patsient enesetapu”. Või siis „Millal muutub vaenav kõne ohtlikuks? Keenia ja Rwanda näited”, „Mida tuleks teada Euroopa migratsioonikriisist?” jne. On ka feminismiteemaliste küsimuste FAQ rubriik. Mõnes aspektis meenutab see suhtlusgrupp Feministeeriumi, kuid kahjuks ei avalda nad igal nädalal uusi tekste. Niisiis võidab pigem „Õelt õele” – kuna liikmed pakuvad avaldamiseks postitusi, mille sobivuse üle otsustavad administraatorid, on iga päev ilmuvate tekstide hulk vägagi arvestatav. Administraatorid on isegi hoiatanud – kuna VKontaktes on omad piirangud, ei saa ühes suhtlusgrupis olla üle 50 postituse päevas.

Eksisteerib ka kogukond, kes nõustab meditsiinilistes küsimustes ning pakub psühholoogilist abi, näiteks „Minu abort”. Arvestades, kuidas kaasaegsel Venemaal abordi kasuks otsustanud naisi stigmatiseeritakse, on see grupp oluline. Suhtlusgrupi deviis on „kõik läheb hästi”. Lehe päises on esile toodud mõned põhimõtted: „„Minu abort” on kombinatsioon naise reproduktiivsest vabadusest, täielikust õigusest käsutada oma keha, iseseisvalt reguleerida oma reproduktiivkäitumist ja otsustada oma saatuse üle.”

Suhtlusgrupi sisu vastab täielikult tutvustusele – sealt saab lugeda uuringuid, naislugusid, saada konsultatsioone ja esitada anonüümseid küsimusi. Paraku tekitavad pro-life liikujad seal konflikte rutem kui administraatorid neile reageerida ja blokeeringut rakendada jõuavad. Suhtlusgrupi nimi mõjub tõelise magnetina neile, kes tahavad iga postituse all abortide vastu sõna võtta. Ja kui lugeja on sel teemal tundlikum, on tal kindlam neid kommentaare mitte lugeda.

Kaks (loodetavasti varsti enam mitte) väiksemat suhtlusgruppi, kus saab küsida psühholoogi nõu, on „Õelt õele! Vastastikune psühholoogiline abi” ja „Kriisikeskus online-naistele”. Palveid saada psühholoogilist nõustamist postitatakse sageli ka teistesse suhtlusgruppidesse.

Loendamatud suhtlusgrupid anonüümsete lugudega

Sellistes gruppides on kõik postitused anonüümsed. Sageli kirjutatakse neid selleks, et jutustada probleemist või kirjeldada situatsiooni. Sellistel puhkudel on kommenteerimisvõimalus välja lülitatud. Üks selline näide on „Shut your sexist mouth up”, kus tüdrukud jagavad seksismikogemusi: „Üürin korterit. Kurtsin omanikule, et külm on, halvasti köetakse. Tema teatas mulle vastuseks: „Sul on vaja head meest!” Tunnen end jäledalt. Ei teadnud, et see on kõigi probleemide lahendus!” Või siis: „Telesaatest: „Hormoonid ja proteiin võivad röövida talt peamise naise õnneallika – emaks saamise.””

Selle alagrupiga suhestub rida suhtlusgruppe, mis on üles ehitatud sama mudeli järgi, näiteks „Stereotüübi hajutamine” olla keegi – naine, ema jne – „õnn”” #õnnollanaine, #emadusõnn jne.

Laiema teemaga tegeleb suhtlusgrupp „Pealt kuulates feminismi”. Seal tõstatakse ühel või teisel moel feministlikke küsimusi, näiteks: „Tekkis küsimus. Meil on seadusega keelatud töö ebavõrdne tasustamine. Ometi kergitavad tööandjad seda meestel mingite lisatasude ja preemiatega. Niisiis, kuidas toimib statistika?”

On ka suhtlusgrupp feministidega tutvumiseks. Üks populaarsemaid on „Sis fist!” ja „Tere, kiisukesed”. Osalejate keskmine vanus on 15–23. Viimases grupis eksisteerib spetsiaalne ankeet, mis tuleb uute tutvuste otsimise korral täita:

1. Nimi
2. #Linn
3. Millised nimisõnad sind iseloomustavad?
4. Miks toetate feminismi?
5. Hobid
6. Keda ja milleks tahaksite leida?
7. Kolm fotot
8. Viis lemmiklaulu

Grupis „Sis fist!” ankeeti pole: „Võite oma kuulutuses tuua ära teie arust olulise informatsiooni.” Seal saab otsida ka seltsilisi sündmustele või kutsuda üritustele inimesi, teha ettepanek jalutada linna peal või lihtsalt rääkida.

Sealjuures on paljusid neist suhtlusgruppidest raske „juhuslikult” üles leida. Ühest küljest kaitseb see nende eest, kes ei soovi head, teisest küljest ei tea naised, kes tahaksid leida toetust või uusi sõpru, kust ja kuidas neid otsida.

Ja mis on järeldused?

Paraku jäävad sotsiaalvõrgustiku VKontakte feministlikud grupid mahult oluliselt alla misogüünsetele ja patriarhaalsetele osalejatele. Antifeministidena arvavad nad nagunii, et see liikumine on kahjulik ja väärib hävitamist. Kui populaarseimad feministlikud suhtlusgrupid ei blokeeriks aktiivselt kutsumata külalisi, oleks neis tohutult kommentaare, mis sisaldaksid mittenormatiivset leksikat ning kutset ümber mõelda ja naasta patriarhaadi magusasse maailma (– lapsi sünnitama ja meest otsima). Gruppides esineb ka preventatiivset blokeerimist, mille osaliseks võib saada seksistlikesse ja antifeministlikesse suhtlusgruppidesse kuulumise eest.

Õnneks on sotsiaalvõrgustik hea selle poolest, et seal saab lugeda ainult seda, mida tahad – ja VKontakte feministlikud ressursid võimaldavad luua endale huvitava materjali ja kaasamõtlejate toetusega turvalise ruumi. Samas on enamik kogukondi avatud, sest teist võimalust VKontaktes pole. Kui postitus on ka anonüümne, siis kommentaarid postituse juures mitte, ning paljud naised võivad tunda end ebamugavalt, teades, et nende isiklik info on kättesaadav kõigile, kes lehele pilgu heidavad. Üsna populaarsetest suletud gruppidest, mille administraatorid vaatavad liitumistaotluses läbi, võib nimetada „Feminismi”, kuhu kuulub umbes 7500 liiget.

Ometi võivad sotsiaalvõrgustiku üldise meelsuse taustal need suhtluskeskkonnad lihtsasti kahe silma vahele jääda ning naised lihtlabaselt ei tea, kuhu abi järele pöörduda. Selle tulemusel vastab nende murehüüetele enesega rahulolev koor, kes täpselt teab, kuidas on kõige parem.

Venemaa moodne situatsioon sunnib möönma, kui suur saavutus on ainuüksi see, et eksisteerivad feministlikud ressursid, kus aktiivse tuumiku moodustavad noored. Eriti kui arvestada, et väiksemates vene asulates puuduvad nii kvalifitseeritud psühholoogiline abi kui ka naiste kriisikeskused (neid pole tegelikult eriti ka suurtes linnades). Sotsiaalvõrgustik on paljude tüdrukute ja naiste jaoks ainus võimalus leida alternatiivne väljapääs oma probleemidest, saada aru endast ja leida ärakuulamist.

Tõlkis Brigitta Davidjants

Artikkel ilmus esmakordselt Feministeeriumis 23.05.2016.

Esilehe foto: Mike Lichti töötlus Ramon Casas i Carbó maalist.