Helisämplite kasutamisega seonduv on õiguslikult keerukas labürint, milles navigeerimine pole nõrganärvilistele. Õiguste rikkumise vältimiseks on vaja välja selgitada, kellele teosega seotud õigused kuuluvad.

Muusikatööstuses tekitab autoriõiguse kontekstis keerulisi olukordi sämpel (ingl sample) ehk olemasolevalt salvestiselt kopeeritud helilõik, mida kasutatakse uue teose loomisel. Sämpleid kasutatakse nii muutmata kui ka muudetud kujul, nii et algse loo elemente ei tunne enam äragi. Sämplimine sai alguse juba 1960ndatel, kui sellised artistid nagu The Beatles panid lindistusi tagurpidi mängides ja salvestisi moonutades aluse psühhedeelsele rokile. Esimene žanr, mis just sämplimist kasutades välja kujunes, oli hiphop ning tänapäeva muusikas kohtab seda tehnikat palju. 

Olemasoleva teose kopeerimisel on oluline meeles pidada, et keegi on selle loonud, esitanud ja salvestanud. Iga etapiga kaasnevad õigused – autori, esitaja ja fonogrammitootja õigused –, mida on sämplimise korral üsna kerge rikkuda. „Kui algse teose autori, esitaja või fonogrammitootja õigusi rikutakse, võib ta takistada sämplit kasutanud teose levitamist, müüki, esitamist ja nii edasi, samuti on tal õigus esitada kahjunõue,” selgitab intellektuaalomandile spetsialiseerunud vandeadvokaat Silvia Urgas advokaadibüroost TGS Baltic.

Sämplimine sai alguse juba 1960ndatel, kui sellised artistid nagu The Beatles panid lindistusi tagurpidi mängides ja salvestisi moonutades aluse psühhedeelsele rokile.

Kraftwerk versus Moses Pelham 

Illustreeriva näitena on siinkohal hea vaadata Saksa krautrock’i gigandi Kraftwerki ja produtsent Moses Pelhami 1990ndate lõpus alguse saanud kaasust, mis jõudis alles 2019. aastal Euroopa Kohtus lahendini ning mida seejärel veel mõned aastad Saksamaal arutati. Nimelt kasutas Pelham oma palas „Nur Mir” sämplina kahesekundilist rütmilist lõiku Kraftwerki loost „Metall auf Metall”. Õiguste omanikult, antud juhul Kraftwerkilt, ta selleks luba ei küsinud. Teostades peamiselt oma fonogrammitootja õigusi, mille hulka kuuluvad näiteks õigus fonogrammi levitada, seda reprodutseerida ehk kopeerida ja fonogrammi koopiaid litsentsida, kaebasid Kraftwerki liikmed Ralf Hütter ja Florian Schneider-Esleben produtsendi kohtusse. Euroopa Kohus leidis, et fonogrammilt kopeeritud kui tahes pika helilõigu ilma loata kasutamine sämplitud kujul teises fonogrammis võib olla käsitletav fonogrammitootja õiguste rikkumisena. Olulise nüansina lisati aga kunstilisele vabadusele viidates, et fonogrammitootja õigusi ei riku fonogrammilt võetud helilõigu ilma loata kasutamine muudetud kujul, kui algne teos ei ole kuulamisel äratuntav[1]. See kaasus saadeti hinnangu andmiseks tagasi Saksa kohtusse, mis otsustas Kraftwerki kasuks, sest sämpli kasutamisel oli algne teos äratuntav.

Selle lahendiga loodi pretsedent, kuidas Euroopa õiguses sämplimist ja fonogrammitootja õigusi käsitleda. Erandina välja toodud tingimused selle kohta, milliseid sämpleid tohib kasutada ilma fonogrammitootja loata, on aga piisavalt ebamäärased, et tekitada tulevikus vaidlusi muu hulgas selle üle, kui palju peab olema algset teost muudetud, et see poleks kuulamisel enam äratuntav, ning kes on üldse pädev selle üle otsustama, mis on äratuntav ja mis mitte. Pealegi käsitles see lahend ainult fonogrammitootja õigusi, kuid teosega on seotud ka autori ja esitaja õigused. Seega on sämplite kasutamisega seonduv endiselt õiguslikult keerukas labürint, milles seaduslikult navigeerimine pole nõrganärvilistele. Õiguste rikkumise vältimiseks on vaja välja selgitada, kellele täpselt teosega seotud õigused kuuluvad, ning hankida neilt sämpli kasutamiseks luba ehk litsents.

Teose originaalsuse määravad sellised tegurid nagu autori töine, ajaline ja teadmistega seotud panus teose loomisel ning teoses väljenduv autori isikupära.

Autoriõigused

Esimesena tekivad teose suhtes õigused autoril. Eesti autoriõiguse seaduse järgi tekivad need juhul, kui teos on originaalne ja väljendatud objektiivses vormis ning kui seda on vahetult või tehnilise vahendi abiga võimalik tajuda ja reprodutseerida. Objektiivses vormis väljendatus tähendab seda, et autoriõigus ei laiene ideedele, mida pole isegi suusõnaliselt väljendatud. Samas ei pea õiguste tekkimiseks teost tingimata kuidagi fikseerima, salvestama ega kirja panema. Autoriõigused tekivad sel hetkel, kui teost on looma hakatud.

Oluline on teada, et Eestis ega mujal Euroopa Liidus ei ole kehtestatud minimaalset silpide, sekundite või nootide hulka, millele autoriõigused laieneksid. Seega võib autoriõigus laieneda ka kolmele noodile, kui nende kombinatsioon täidab seaduses nimetatud tingimusi. Teose originaalsuse määravad sellised tegurid nagu autori töine, ajaline ja teadmistega seotud panus teose loomisel ning teoses väljenduv autori isikupära. Teisisõnu, mida üldisem ja tavapärasem nootide valik on, seda raskem on selle originaalsust tõendada, ning vastupidi, mida eripärasem kolme noodi valik on, seda lihtsam on seda autoriõigusega kaitsta. Silvia Urgas märgib, et Eesti praktikas on originaalsuse lävend pigem madal ning väga suure tõenäosusega leitakse, et tegemist on teosega, millele autoriõigus laieneb.

Fonogrammitootja õigused

Teose salvestamisel tekivad õigused ka fonogrammitootjale. Fonogrammitootja on füüsiline või juriidiline isik, kelle algatusel ja vastutusel toimub teose esitamisest lähtuva heli või muu heli esmakordne õiguspärane salvestamine[2]. Teos võidakse salvestada näiteks stuudios või arvutis, kasutades digitaalseid salvestustehnoloogiaid.

Kuigi teose autor võib olla korraga mõlemat liiki õiguste omanik, jagunevad need tihti erinevate osaliste vahel. Siinkohal on paslik ära märkida autoriõiguste jaotamine kaheks – isiklikeks õigusteks, mis pole võõrandatavad, ning varalisteks õigusteks, mida saab teistele üle anda. Varaliste õiguste hulka kuuluvad näiteks õigus teost levitada, avalikult esitada ning töödelda. Autoril tekib teose looma hakkamise hetkest ainuõigus teistel isikutel teose kasutamine keelata või seda lubada. Teised isikud tohivad kaitstud teost kasutada ainult autori loal ehk litsentsi alusel. Juhul, kui fonogrammitootjaks pole autor ise, võib autor oma varalised õigused fonogrammitootjale (tihti on selleks plaadifirma) üksikute õiguste või õiguste kogumina autorilepingu alusel üle anda. Lepingus määratakse konkreetselt ära, millised varalised õigused millistel tingimustel kellelegi kuuluvad. Näiteks, kui autori loomingu kaudu on plaadifirma suurt tulu teeninud, mis on võimaldanud firmal salvestusstuudio rajada või seda ülal pidada, võib autor plaadifirmaga läbi rääkida, et nad jagaksid omavahel fonogrammitootja õigusi. Teisisõnu, autoriga sõlmitavate lepingute tingimused sõltuvad pooltevahelistest kokkulepetest.

Teinekord piisab litsentsi saamiseks juba sellestki, kui viidatakse algse teose õiguste omanikele.

Esitaja õigused

Heliteose esitamise ja salvestamise käigus tekivad ka esitajal õigused. Kui tegemist on kollektiiviga, tekib Eesti õigusruumis ühine esitajaõigus kollektiivile tervikuna, mitte igale selle liikmele isiklikult. Kui aga näiteks sooloartisti loo salvestamisel mängivad partiid teised muusikud, on vaja eelnevalt läbi rääkida ja kokku leppida ka nende kui esitajate varaliste õiguste jagamine või üleandmine. Esitaja varaliste õiguste sekka kuulub muu hulgas ainuõigus teose esituse salvestise kasutamist lubada või keelata. Sarnaselt autorile kuuluvad esitajalegi peale varaliste õiguste ka isiklikud õigused, mida pole võimalik teistele üle anda. Järgnevalt avan, mida see praktikas tähendab.

Isiklikud õigused

Autori ja esitaja isiklike õiguste võõrandamatus ei tähenda, et nende õiguste omanik saab neid piiramatult teostada. Varalisi õigusi üle andes on lepinguga võimalik ka isiklike õiguste teostamist reguleerida. Näiteks saab teose kasutamiseks anda isiklike õiguste kohta võimalikult laia litsentsi ja kohustuda mitte kuidagi takistama litsentsisaajat talle üle antud varaliste õiguste teostamisel. Kui aga kolmas isik kasutab sämpleid ilma litsentsita, võib isiklike õiguste teostamine mängu tulla isegi juhul, kui autorile kuuluvate õiguste teostamist on näiteks fonogrammitootjaga sõlmitud lepinguga piiratud. Silvia Urgas selgitab, et isegi kui fonogrammitootjaga on sõlmitud kokkulepe, et autor või esitaja ei teosta oma isiklikke õigusi nii, et see segaks fonogrammitootjal fonogrammi levitamist, siis olukorras, kui sämpli kasutamiseks pole fonogrammitootja luba andnud, ei pruugi isiklike õiguste teostamist piirav leping takistada autorit või esitajat kohtusse pöördumast.

Vaatleme hüpoteetilise näitena taas Kraftwerki kaasust. Isegi kui Kraftwerk poleks omanud loo „Metall auf Metall” suhtes fonogrammitootja õigusi ning oleks eelnevalt oma varalised õigused üle andnud, oleks ta nii autori kui ka esitajana saanud Pelhami vastu teostada oma isiklikke õigusi. Autori isiklike õiguste hulka kuuluvad näiteks õigus teose puutumatusele ja täiendamisele ning esitaja isiklike õiguste hulka õigus esituse puutumatusele ja autorsusele. Oletame, et Pelham oleks loost „Metall auf Metall” võetud helilõiku oma uues loos tundmatuseni muutnud selleks luba küsimata, siis kuigi Euroopa Kohtu lahendi järgi poleks ta rikkunud fonogrammitootja õigusi, ei saa seda lahendit automaatselt laiendada autori ja esitaja isiklikele õigustele – neid võinuks Pelham sellisel juhul siiski rikkuda.

Kui on tuvastatud teose kasutamise klattimiseks kõik asjakohaste õiguste omanikud, tuleb saada nendelt sämpli kasutamiseks luba ja rääkida läbi kasutustingimused. Vahendamisel ja kontaktide leidmisel saavad abiks olla kollektiivse esindamise organisatsioonid, kes aitavad autoreil, fonogrammitootjail ja esitajail oma õigusi teostada, kaitsta ja litsentsida. Eestis on nendeks Eesti Autorite Ühing (EAÜ), Eesti Fonogrammitootjate Ühing (EFÜ) ja Eesti Esitajate Liit (EEL). Litsentsilepingu tingimused olenevad pooltest, näiteks sellest, kui prominentse artisti loomingut või kui kuulsat teost kasutada soovitakse ning kas õigustega on seotud ka plaadifirma. Vahel seatakse tingimuseks saada osa autori ja/või fonogrammitootja tasudest, vahel aga soovitakse autori ja/või fonogrammitootjaga õigusi jagaga. Teinekord piisab litsentsi saamiseks juba sellestki, kui viidatakse algse teose õiguste omanikele. Võib ka juhtuda, et õiguste klattimise päringule ei saada vastust. Sellisel juhul tasub sämpli kasutamisest loobuda, sest nagu Silvia Urgas hoiatab, ei tähenda vaikimine tingimata nõusolekut.

Lihtsaim variant sämpleid kasutada on teha seda selleks ettenähtud online-kaupluste ehk muusikatausta- või biidipankade kaudu, kuhu autorid oma teoseid müügiks ja vahel ka tasuta kasutamiseks üles panevad.

Muusikapangad

Lihtsaim variant sämpleid kasutada on teha seda selleks ettenähtud online-kaupluste ehk muusikatausta- või biidipankade kaudu, kuhu autorid oma teoseid müügiks ja vahel ka tasuta kasutamiseks üles panevad. Aga ka sellisel juhul on vaja tutvuda teose kasutamise tingimustega, mis määravad muu hulgas selle, kui palju tohib teost muuta ja millistel tingimustel tohib tuletatud teost müüa.

Üks populaarseid biidipanku on BeatStars, kus on üleval ka Eesti eduka produtsendi Jazzy Bubblezi looming. Tausta hind sõltub sellest, milliseid kasutusõigusi litsentsisaaja soovib ja kui kvaliteetset helifaili ta tahab[3]. Kõige odavamalt saab Jazzy Bubblezi loo MP3-failina kätte umbes 30 euro eest, selle raha eest saab ostja õiguse lugu töödelda ehk oma sõnad sellele peale laulda, räppida või mõmiseda. Lisaks on reguleeritud materjali kasutamine ärilistel eesmärkidel. Tausta kasutanud uut teost võib faili või plaadina müüa 3000 koopiat ja voogedastada 500 000 korda. Kui neid piire soovitakse ületada, tuleb osta tausta kasutamise ainuõigused, mis maksavad Jazzy Bubblezil umbes 700–800 eurot, ning sellisel juhul ei tohi seda sama tausta enam kellelegi teisele kasutamiseks lubada ega müüa. Litsentsisaaja võib lugu esitada ja reprodutseerida piiramatus koguses, kuid 50% kõigist loo pealt teenitavatest autoritasudest kuuluvad Bubblezile. Seega saavad taustade autorid biidipankade kaudu sõlmida autorilepinguid, millega annavad teisele poolele üle osa oma varalistest õigustest või lihtsalt lubavad teost kasutada lepingus ettenähtud tingimustel.

Kraftwerki kaasuse puhul võib esmapilgul panna imestama, et miks nii palju kära kõigest mõnesekundilise helilõigu pärast. Asi on nimelt selles, et intellektuaalomandil võib teatud juhtudel olla suur väärtus. Muusikatööstus on rahvusvaheline ärivaldkond, mille käive ulatub mitme miljardi euroni. Ühtlasi võib helilõigu puhul olla tegemist autori jaoks väga isiklikku laadi loominguga, mida tal on õigus kaitsta. Ühtset ranget raamistikku sämplite kasutamiseks ei ole, kuid üldjuhul tuleks alustuseks teha kindlaks kõik õigustega seotud isikud ning seejärel neilt teose kasutamiseks litsents saada. Parem veidi tüütut bürokraatiat, kui 20 aastat kohtuvaidlusi.

[1] Euroopa Liidu Kohus, 2019. Aastaülevaade. Aastaaruanne 2019.
[2] Autoriõiguse seadus. RT I, 28.12.2021, 3.
[3] ​​Nestor, S., 2018. Biitide kunst ja äri ehk Miks mõned nublu lood kostavad samamoodi nagu mõned välismaa lood. – Areen, 22.11.

Artikkel on osa Euroopa Intellektuaalomandi Ameti finantseeritud projektist, millega tõstetakse autoriõiguse ja intellektuaalomandi alast teadlikkust Eestis. Teisipäeval, 26. aprillil tähistatakse rahvusvahelist intellektuaalomandi päeva. Vaata lisaks: www.intellektuaalomand.ee