Uurisime Mihkel Kleisilt, kuhu loomingulised tuuled kunstniku vahepeal kandnud on ning mida võib oodata tema outsider-klubimuusikat viljeleva Ratkilleri ülesastumiselt Müürilehe festivalil.

Sa oled endale aastate jooksul kunstniku ja muusikuna minu arvates väga kindla ja äratuntava kuvandi loonud. Kas tunned, et sind huvitavad loominguliselt endiselt samad teemad?

Ma olen kogu aeg uue otsingul. Paratamatult ei jõua nii kõike ja tuleb teha valikuid. Näiteks viimased neli aastat, mil olen tegelenud järjepidevalt kodus salvestamisega, ei leia ma enam aega maalimiseks. Mitte et ma kunstist loobunud oleks. Olen teinud raamatuillustratsioone, albumikujundusi, plakateid. Väiksemad formaadid on praegustes oludes mugavamad, sest saan teha neid tööl olles, muuseumi öövalvurina. Suuri akrüülmaale seal teha oleks lihtsalt võimatu.

Aga jah, ma arvan, et kõige selle juures huvitavad mind endiselt samad teemad – vastuolud, relatiivsus. Koleda ja ilusa, hea ja halva puutepunktide leidmine. Püüan võtta sellise kõrvalseisja hoiaku, mis annab võimaluse asju oma äranägemise järgi tõlgendada.

Aga kas need teemad, millega sind on palju seotud – tsiteerimine, õudusteema, B-kategooria filmid –, on sulle loomingulises mõttes veel olulised?

Eks need huvid on kõik väga ammu alguse saanud. Õudusteema – see on valdkond, kus ma lihtsalt tunnen ennast mugavalt, mul on seda kerge omaks võtta. Maitse-eelistus. Eksootilise toidu nälg, mis nõuab pidevat rahuldamist. Tsiteerimine – teen seda, sest ma olen eelkõige fänn. Midagi mu loomingust ei sünni tühjalt kohalt. Ütleme, et vaatan rõdult maalilist päikeseloojangut, kuid see üksinda ei pane mind kunagi tegutsema. Aga võib juhtuda, et mulle meenub ühtlasi mõni huvitav päikeseloojangujuhtum kunstist, kirjandusest, muusikast, kust iganes. See on inspireeriv, siit koorub välja mingi isiklik narratiiv ja umbes nii sünnib enamik mu muusikast ja kunstist. Outsider-filmid ja -muusika – eikellegimaa, kus tehakse asju eeskirjadeväliselt ja enamasti väga piiratud vahenditega. Tihti on selle taga võimetus või tahtmatus järgida üldtunnustatud reegleid, aluseks tohutu eneseväljendustung, ja neid valikuid ei tehta teadlikult. See huvitab mind, kuna olen ise enam-vähem samas olukorras. B-kategooria filmide vastu erilist huvi ei tunne.

On sul tekkinud mingeid uusi teemasid, millega sa püsivalt tegeled?

On tekkinud harjumus hoida ennast igapäevaselt kursis uue, põhiliselt elektroonilise muusikaga. See on ka peamine Ratkilleri inspiratsiooniallikas. Kogu aeg on mu põhiinstrumendiks olnud ju süntesaator, kuid olin kasutanud seda kui roki või džässi pilli. Ratkilleriga püüan nüüd sünti võtta kui elektroonilise tantsumuusika masinat.

Mis projektid sul praegu käsil on?

Kuna olen viimasel ajal väga produktiivne, siis on olnud mitmeid projekte, ja tuleb edaspidigi, mis tekivad välkideedena, ja kui asi tehtud, siis ma nendega rohkem edasi ei tegele. Hiljuti näiteks Istishhad või Rewalia. Jätkuvalt aktiivsed ning minu jaoks endiselt aktuaalsed on Ratkiller ja EDASI. Viimane neist on alguse saanud mu black metal’i obsessioonist. Nagu ikka, ei püüagi ma seal konventsioone järgida, vaid üritan vahendada mingit oma äraspidist arusaama sellest žanrist.

Mida Müürilehe festivalil näha ja kuulda saab?

Kannan ette valiku uusi lugusid kahelt arvatavasti veel selle aasta jooksul ilmuvalt Ratkilleri kassetilt.

Kas oma muusika ise väljaandmine on tingitud vaid asjaoludest või on sel ka mingi ideoloogiline pool juures?

Absoluutselt asjaoludest tingitud. Ma teen küll palju muusikat, kuid olen halb kontaktide loomises. Lisaks tagasihoidlikkus, laiskus, kannatamatus, kompromissitus jne. Asja ei tee ka lihtsamaks see, et mu looming on enamjaolt väga piiratud huvigrupile. Imelikud eksperimendid, müra, lo-fi – on täiesti tavaline, et taolise suunitlusega artistid peavad enda eest ise seisma. Kuna muusika levitamine on suur pühendumust nõudev töö, mis pole minu jaoks lõbus ega huvitav, siis ilmuvad mu reliisid väga väikestes tiraažides. Keskmiselt 40 eksemplari. Vahel kulub aasta või kaks, enne kui suudan need ära müüa. Kõik on muidugi kuulatav ja allalaaditav ka internetis, iseasi, kes seda sealt otsida oskab. Tegelikult see pole eriti raske:

Kuula Mihkli heliloomingut ratkiller.bandcamp.com ja edasi.bandcamp.com.