Tartuff toimub juba üheksandat korda ja pakub Baltimaade suurimas välikinos istekohta ühekorraga 1600 inimesele. Lisaks Raekoja platsi hiidekraanile on filme võimalik vaadata ka Elektriteatris, mille filmilina paikneb küll siseruumides, kuid on sellegipoolest suurem kui minu esimene korter – tervelt 40 ruutmeetrit. Tartu linnarahvale armsaks saanud festivali programm on ehk kodusem ja meelelahutuslikum kui eelnevalt – varasemate aastate kunstiliselt eksperimentaalne maitse näib olevat kadumas– , ent küllap meeldib festival sellisena rohkematele. Viieteistkümne filmi seast valisin välja kuus enampaeluvat, millele tasuks pikemaid pilke heita või mille seltsis lausa terve õhtu veeta.

Esmaspäev

„UUS ALGUS” (USA, 2014)

Iiri režissöör-stsenarist John Carney sai filmimaailmaks tuntuks linateosega „Once” (2006) ning nüüd, kaheksa aastat hiljem, on kohal tema värske romantiline film „Uus algus” („Begin Again”) – äratuntavalt sarnane, ent suurema eelarve ja vägevamate staaridega nagu Keira Knightley ja Adam Levine, tuntud pop-koosluse Maroon 5 laulja. Nimetatud näitlejad kehastavad Grettat ja Dave’i, keskkoolist saati koos olnud paarikest, kes üritavad koos New Yorki kolides muusikutena läbi lüüa. Saabunud edu aga ajab suhted sassi ning Dave põrutab edasi ilma kallimata. Dialoog on kahtlemata klišeesid täis, aga mõnusa muusikaga meeli lahutav film sobib sumedasse suveöösse suurepäraselt ning oskab erinevalt tüüpilistest romantilistest komöödiatest üllatada nii mõnegi ootamatu süžeepöördega.

Teisipäev

„PIME” (Norra, 2014)

Trillerisõpradele sobilik norra film, mis ühteaegu võlub ja õõvastab vaatajaid psühholoogilise manipuleerimisega. Raske on tabada, mis on osa tegevustikust ja mida kujutab peategelane Ingrid endale ette. Nägemise kaotanud ja koduseks jäänud naisterahva fantaasia on rikkalik ning kaldub üha süngematesse ja seksuaalsematesse unelmatesse, kust ei puudu ka abielumehed ja orgiad. Film demonstreerib lisaks pimedaks jäämise igapäevaelulistele muredele ka sisulisemaid probleeme, mis võivad puudutada üht naist, kes oleks soovinud ka pere luua ning lapsi saada, kuid tunneb end nüüd nendest ilma jäänuna. Tegemist on andeka stsenaristi Eskil Vogti debüütlavastusega, mille tihe käsikiri paelub alateadvuse mõttemängude ja absurdiga.

Kolmapäev

„LAPSNÕID” (Kanada, 2012)

„Lapsnõid”, verine ja nõiduslik film Aafrika lapssõduritest, on üllatavalt lootusrikas. Varateismelise tüdruku küla põletatakse kodusõja käigus maha, tema vanemad tapetakse ning mässulised viivad ta endaga kaasa metsa, et temast sõdur vorpida. Sõjakoledusi käsitlev film jätab hoolimata võikast teemapüstitusest pärast vaatamist helge ja kirgastava tunde. Kanada lavastaja Kim Nguyen ei anna hinnangut ei poliitikale ega ka müstilistele uskumustele, mida linateoses kujutatakse, vaid püüab saavutada portreele omast loomulikkust. Kongos üles võetud maagiliste looduskaadrite ja enamjaolt mitteprofessionaalsete näitlejatega valminud linateose kohta võib öelda, et vaimult on tegemist „Beasts of the Southern Wildi” sõsaraga. Keskne karakter on hoolimata vähestest eluaastatest kangelaslik ja tema soontes voolav elu sulaenergia kandub edasi ka publikuni, luues võimsa elamuse Aafrika elust ja olust.

BAFTA lühifilmide programm (2013) Elektriteatris

Lühifilm on põnev formaat, mis on küll ajaliselt väga limiteeritud, ent sisuliselt paljude filmitegijate jaoks elastsemate ja üllatuslikumate piiridega kui mängufilm. Briti Filmiakadeemia poolt valitud seitse lühifilmi annavad kena läbilõike briti noorte filmitegijate tegemistest ning ka üldisemalt sellest, mis suunas kohaliku kinotööstuse aurik tüürib. Erilist tähelepanu väärib näiteks Yousif Al-Khalifa „Sleeping With the Fishes”, mis pälvis eelmisel aastal ka BAFTA parima lühianimatsiooni auhinna. Laheda pildikeele taustaks hellitab kõrvu muhe muusika. Koos kirjeldavad need ühe inimestele vee-elukate seltskonda eelistava kalakaupmehe argipäeva.

Neljapäev

„TIIGER JA DRAAKON” (USA, Hong Kong, Hiina, Taiwan, 2000)

Uute teoste kõrval näeb kavas ka kinoajaloo klassikaks kujunenud režissöör Ang Lee „Tiigrit ja draakonit”. Üks aegade parimad võitlusfilme, mis näitab, kui vähe on võitluskunstidel pistmist kaklusega ja kui oluline on selle juures oma vaistu usaldamine ja mõistuslikkus. Et tegelased hõljuvad nii aja, ruumi kui ka reaalsuse piiride kohal, pakub film kõige enam silmailu kahtlemata just suurelt ekraanilt vaadates. Tantsiskledes võideldakse puulatvadel, tuisatakse mööda veepinda ja keereldakse sulena õhus. Legendistaatuses sõdalane Li Mu Bai (Chow Yun-Fat) maksab oma õpetaja surma eest kätte koos võitluskaaslase Yu Shu Lieniga (Michelle Yeoh). Teineteist salamisi armastav paar paisatakse veriste sündmuste keskele, mida kujutavate kaadrite puhul võiks eeldada igakülgset arvutiga manipuleerimist, ent linateose tootmisel kasutati arvuti abi vaid näitlejaid toetavate turvavõrkude eemaldamiseks kaadritelt ning väidetavalt oli ka kaskadööridel võtteplatsile asja haruharva, kuna lõviosa trikkidest tehti ära peaosaliste endiga. Film pakub nautimiseks ühtaegu nii võitlusi, põnevust kui muinasjutulikku ilu ja elegantsi.

Laupäev

„ISTANBUL UNITED” (Türgi, Tšehhi, Šveits, 2014), Elektriteatris

Inspireeriv poliitiline dokumentaal „Istanbul United” jälgib Istanbuli kolme nimekaima jalgpalliklubi Galatasaray, Fenerbahce ja Besiktasi „ultrafänne”, kes on saanud tuntuks fanaatilise truudusega oma lemmikklubile, mistõttu kulmineeruvad matšid tihti vägivalla ja rahutustega. Olukord muutub aga kardinaalselt Gezi pargis toimunud sündmuste ajal. Märulipolitsei mõõdutundetud jõusooritused keskkonnakaitsjate rahumeelse istumisstreigi vastu vallandasid midagi revolutsioonitaolist ning Istanbuli tänavatele ilmusid tuhanded meeleavaldajad. Nendega ühinemiseks heitsid ka kolm rivaalitsevat fännigrupeeringut ühise eesmärgi nimel kõrvale oma erimeelsused. Põnevad intervjuud, toolilenaelutav pildimaterjal ja oskuslikult kulgema pandud narratiiv teevad sellest ühe põnevama dokfilmi Tartuffi kavas ning linateos on meeldivaks täienduseks festivali põhiprogrammile.

Kogu Tartuffi programmiga tutvu siin.