Müürilehe kultuurikalender aprillis
Lugemisaeg 5 minIlm on parasvöötmele omaselt heitlik, aiahooaega veel kohe avada ei saa, nõnda on kohane vaadata, milliseid (tubasemaid) kultuurseid tegevusi aprillikuu pakub. Tallinn Music Week juba käib, aga nagu ilmneb, siis mõndagi toimub veel!
Täna, 5. aprillil esietendub Kanuti Gildi SAALis Urmas Lüüsi eksistentsiaal-utoopiline komöödia „Tädi Õie 65. sünnipäev”. Tegevus toimub installatiivses kaht korrust läbivas elamises. Publik saabub peole, tädi Õie korter on küll kitsas, kuid seltsis segasem. Tähistatakse koos elatud aastaid, vaadatakse otsa mineviku valudele ja oleviku olemisele. Tsiteerides laulusõnu: noorus on ilus aeg, noorus ei tule iial tagasi! Dramaturg on Joanna Kalm, etendajaks kas Mari Mägi või Kaja Lindal, helikunstnik KIWA.
Juba täna, 5. aprillil kell 18 avatakse ka EKKM 2024. aasta hooaeg rahvusvahelise grupinäitusega „Päästik”, mis on muuseumi kuraatorite Evelyn Raudsepa ja Maria Helen Kännu esimene ühisprojekt. Näituse idee sündis reaktsioonina olukorrale, kus oleme pidevalt tunnistajateks poliitiliste kriiside pingelisele kaosele. Väljapanek hõlmab jõuliselt kehalisi videoteoseid, tööstuslikust energiast laetud kohaspetsiifilist heliinstallatsiooni, õrn-teravaid kineetilisi skulptuure, digitaalsünteetilisi maale ning moe- ja ehtekunsti traditsioonist väljamurdvaid objekte.
Tänavu kolmandat korda toimuv Aasia sõnatu teatri festival 1000 Kurge toob 8.–13. aprillini Tallinnasse ja Viimsisse maailmatasemel etendajad Singapurist, Lõuna-Koreast ja Jaapanist. Eestist on seekord programmis loomingulise koosluse *birdname uus ballett „Kurat ja Jumal”. Muu hulgas toimub 12. aprillil Theatrumis lühivormide õhtu, mille jooksul publik saab nautida nelja teost.
10. aprillil kell 18 esitletakse Tallinna Kirjanike Majas antoloogia „Eesti luuletajad Jelena Skulskaja tõlkes” viiendat köidet. Värskesse köitesse (pealkirjaga „Läbipaistev süda”) on Skulskaja koondanud Kristiina Ehini, Hasso Krulli ja Mehis Heinsaare vene keelde tõlgitud luuletused. Esitlusel kuuleb, kuidas eesti luuletajate tekstid originaal- ja vene keeles kõlavad, kuidas tõlkija luuletaja mõtteid edasi annab ning kuidas teatristuudio õpilased neist aru saavad.
Toidufilmide festival kutsub 10.–14. aprillini Kino Sõprusesse (ja põgusalt Tartu Elektriteatrisse) uudistama erilisi restorane, silmapaistvaid toiduvalmistajaid ning oivalisi maitseelamusi. Toidudokumentaalid viivad vaatajad Gröönimaa imelisse gurmeerestorani, Hispaania tuntud veinipiirkonda, Kanada vetikafarmi, Itaalia vanglarestorani ja mujalegi, kus leidub toiduentusiaste ning inspireerivaid lugusid. Filmid linastuvad inglise keeles.
Tormi Torop on võtnud EMTA magistrantuuri lõpetamiseks ette Arkadi ja Boriss Strugatski romaani „Miljard aastat enne maailmalõppu”, mille ainel valminud samanimeline lavastus toob kokku teatri- ja filmimaailma – lugu jutustavad ja visualiseerivadki koos filmi- ja teatriprofessionaalid, kellest näeme laval Johan Elmi, Maria Reinupit, Karl Koppelmaad, Dan Jeršovit ja Liis Aedmaad. Etendused toimuvad veel 11. ja 12. aprillil.
Hinnatud eksperimentaalmuusika artist Ben Frost annab 12. aprillil Paavli Kultuurivabrikus täispika kontserdi. Austraaliast pärit, kuid Islandil resideeriva ja sealt jäist ainestki ammutanud Frosti läbivalt instrumentaalne looming keskendub enamjaolt elektroonikale, industriaalrokile ja noise’ile, kuid kohati on muusikas kuulda mõjutusi pungist, black metal’ist ja klassikalisest minimalismist.
Kauge tulevik: inimesed on hävitanud looduse ja ühiskonna ning Maa on suur prügikõrb. Üksiku lõkke ääres on nälginud inimene, kes on teinud endale rämpsust muusikariistad ning oma viimseid päevi viisikesi tuututades surma poole veeretab… Tartu Üliõpilasteatri lavastus „Lõkkelood: Apocalypse Now ehk Põgenevad loomad” võtab muinasjutuvestja-teatri võtmes ette soome-ugri rahvaste muinasjutud. Lugude tegelased kehastuvad laval rollideks ja sündmusi edastatakse objektide ja liikumise vahendusel. Lavastaja Enor Niinemägi, esietendus 12. aprillil Tartu Üliõpilasmajas (Kalevi 24).
Festival KAUGE x Tartu 2024 tähistab eesti elektroonilise tantsumuusika arengut, kaasates tegijaid minevikust, olevikust ja tulevikust nii Tartust kui ka kaugemalt, just eesmärgiga ühendada kauge tuttavaga. Tartu Kammivabriku ajaloolises hoones 20. aprillil neljal laval toimuv üritus toob kokku Tartu skeenelt tuttavad tegijad, nagu Black Box, Reivkom ja SÜNK, ning loob ühise pinnase rahvusvaheliste artistidega, nagu Chlär & Noizar.
Tänavu jõuab satelliidina esimest korda Tartusse pealinnas juba aastaid tagasi kanda kinnitanud üritusformaat Open House. Ühel kevadisel nädalavahetusel, 20. ja 21. aprillil avavad huvilistele tasuta enda uksed ligi 30 Tartu asukohta, sh ülikooli- ja koolihooned, nii mõnigi kirik ja lasteaed, aga ka riigikohus, rahvusarhiiv, tähetorn, Eesti Üliõpilaste Selts…
Eesti suurim esiettekannete festival Eesti Muusika Päevad toimub tänavu 26. aprillist 5. maini samuti Euroopa kultuuripealinnas Tartus. Kohaliku nüüdismuusika olulisim suursündmus (seekord teemal „omailm”) hõlmab 2024. aastal ka uut läti ja leedu muusikat, kandes sestap ka laiendatud nime Balti ja Eesti Muusika Päevad. Kunstilised juhid on Märt-Matis Lill, Helena Tulve ja Timo Steiner. Festival avatakse 26. aprillil Toomemäel üritusega „Kolme torni kutse”, kus kõlab Märt-Matis Lille uudisteos.
Tuletame ka meelde, et Tartu Kunstimuuseumi näituseprogramm „Sürrealism 100” on pühendatud sürrealismi manifesti 100. juubelile. Programmi kuuluvad Tartu Kunstimuuseumis eksponeeritavad Kris Lemsalu isikunäitus „DONATELLA. Elukeeris”, „Ilmar Malin. Igaviku hõõg” ja eesti karikatuurikunstile keskenduv „Initsiatiiv altpoolt. Eesti karikatuur 1980ndatel”. Lisaks avati aprilli alguses Eesti Rahva Muuseumis rahvusvaheline näitus „Sürrealism 100. Praha, Tartu ja teised lood …”.
Riias asuv kaasaegse kunsti keskus Kim? ja Kogo galerii avasid koostöös märtsi lõpus läti visuaalkunstnik Krista Dzudzilo esimese isikunäituse Eestis. Näitus „kõik olnud võimalused” koosneb kahest söe- ja pliiatsijoonistuste seeriast, videoteosest ja heliinstallatsioonist – 19 stabiilsuse kallutamise katsest. Väljapanekuga uurib kunstnik, kuidas muuta vaatlus teadlikuks kogemuseks, ja küsib, mida tähendab kõike küljele kallutada ja omandada teine telg. Kas tegu on uue stabiilsusega? Kuidas leida liikumist staatilises?