Mai on kodumaal teadagi (lähi)ajalooliselt kujunenud kirjanduskuuks, kuid Prima Vista ja HeadRead festivalide vahelistele nädalatele paigutub muidugi palju muudki – tänava-, tehnoloogilist jm kunsti, stand-up’i, teatrit, öiseid muuseume, pidustusi ja hõivamisi.

Tartus sai eile avapaugu taaskordne Prima Vista kirjandusfestival, tänavu alateemaga „Paremad ja halvemad tulevikud”, mis vältab nädala lõpuni. Festivali ühe mahukaima projektina võiks ehk esile tuua Suure Futuroloogilise Kongressi, kus kümme kirjanikku võtavad Tartu Ülikooli raamatukogus luubi alla tuleviku. Esinejate seas Cory Doctorow (CA), Lydia Sandgren (SWE), Isaac Rosa (ESP), Lesley-Ann Brown (USA), Josh Sawyer (USA) jt. Aga muidugi toob festivalinädal palju-palju muudki, näiteks suurejoonelise filmiprojekti „Stalking Eastern Europe”, kirjanduslinnade koostööeksperimendi „Too kaasa oma utoopia”, aga ka kõikvõimalikke kohtumisi, jalutuskäike, teatrit jne jne.

Eraldi tahaksime veel esile tuua Prima Vista ja meie sõsarväljaande Värske Rõhk koostööst sündinud ettevõtmist „Kuidas kirjutada headust”, mis äsja Värske Rõhu samanimelise erinumbriga päädis. Kuidas aidata kirjandusega ebavõrdsust vähendada, tuua ühiskonda kokku, panustada paremasse tulevikku? Just selliseid küsimusi küsis endalt üheksa noort autorit – Andreas Kübar, Anastassia Kuznetsova, Oliver Issak, Johanna Rannik, Helena Aadli, Hildegard Reimann, Karin Orgulas, Emma Lotta Lõhmus ja Saara Liis Jõerand –, kelle väljaanne saatis eelmisel kevadel vabatahtlikule tööle sotsiaalse ebavõrdsusega tegelevatesse organisatsioonidesse. Oma kogemuste, mõtete ja läbielamiste najal valmisid autoritel ilukirjanduslikud tekstid ja illustratsioonid, millest värske väga erilise erinumbri esitlusel 11. mail kell 12 Tartus Tähtvere Päevakeskuse hoovis lähemalt kuulda saab.

Tallinnas Krulli kvartalis (Volta 1b) avatakse 10. mail kell 19 pidulikult (esimest korda Eestis!) Tartu tänavakunsti rändnäitus „Hello Mister Police Officer”, mis tuuritanud möödunud aastatel Berliinis ja Šotimaal. Kui tänavakunsti tavatsetakse seostada pigem suurlinnadega, siis see väljapanek jutustab loo väikese Tartu tänavakunstiskeenest, olles kantud ideest, et igaüks saab ise soovitud muutust luua, mitte ei pea ootama, et teised teeksid seda tema eest. Osalevad KAIRO, Edward von Lõngus, Stina Leek, GUTFACE jt.

Koomik Ann Vaida kolmas stand-up-soolotund „Mitmes suunas” tõotab paralleelset vaadet koomikule endale, Eesti elule ja selle arengule. Viimase aasta jooksul lihvitud tunni keskmes on niisiis muutumine ja kasvamine. Kui aga juba lihvitud, tasub tunnikaupa ju kohe ka tuurile siirduda, nõnda alustabki Vaida 15. mail Tallinnas Uuest Lainest, et kuu viimaseks päevaks Tartusse Karlova Teatrisse välja jõuda, vahele jäävad aga ka peatused Viljandis, Paides, Tõrvas ja Pärnus.

17. mail kell 18 avatakse Tartus Kogo galeriis maali- ja installatsioonikunstnik Kristi Kongi isikunäitus „Vesi on igavene tunnistaja. Värv Indigo” (kuraator Šelda Puķīte). Väljapanek viib külastajad fantaasiarikkalt veealusesse maailma. See omal moel tervendav elamus seab needsamad külastajad aga silmitsi ka teadlikkusega sellest, kui oluline on veealune ilm meie planeedile, olles seejuures ometi pidevas ohus.

Laupäeval, 18. mail on kõigil huvilistel taas võimalus kas või terve päev maha magada, sest meelepäraseid muuseume saab siis hoopis hilistel õhtutundidel väisata, seejuures kas puhta tasuta või sümboolse summa eest! Muuseumite jt mäluasutuste aasta ühe tähtsündmuse Muuseumiöö tänavuseks teemaks on „Öös on vabadust”, üritusi jagub igasse maakonda, eriprogrammidega saab tutvuda suuremates ja väiksemates linnadeski, rääkimata saartest. 

Etenduskunstide festival Ümberlülitus toob Kanuti Gildi SAALi 21.–25. maini terveks nädalaks Tartu eri (etendus)paigusse, et enne suve ühiselt ümber lülituda. Festival algab Urmas Lüüsi kodust groteski pakkuva „Tädi Õie 65. sünnipäevaga”. Peole järgneb Harald Beharie provokatiivselt kväär „Batty Bwoy”, siis juba Kertu Moppeli, Arthur Arula, Lauri Kaldoja, Maria Lee Liivaku, Elina Reinoldi ja Markus Truubi „Mure staatuse pärast”, mis võtab vaatluse alla sotsiaalsed dünaamikad. Jne, jne, jne!

23. mail avatakse Temnikova & Kasela galeriis Merike Estna isikunäitus „Peradam”. Peradam on eriline kristallkivi kirjanik René Daumali allegoorilises romaanis „Analoogi mägi” („Le Mont Analogue”, 1952), milles punt seiklejaid otsustab võtta ette ekspeditsiooni maailma lõpus asuvale salapärasele mäele. Selle jaoks tuleb esmalt hankida kristallselge vääriskivi peradam, mida on võimalik leida vaid kellelgi, kes seda tõeliselt otsib. Näitusel mõtiskleb Estna selle üle, kuhu inimtsivilisatsioon teel on ja kuidas meie väljavaated võivad kohati tunduda sama lootusetud nagu müstilise mäeni jõudmine Daumali romaanis.

Otepää vallas tehnoloogia- ja kunstitalus Maajaam avaneb 25. mail tehnoloogilise kunsti vabaõhunäitus „Metsikud bitid”. Külastajad saavad avastada teoseid jalutuskäigul üle avarate heinamaade, uidates mööda hobusekopleid, lopsakat metsa ning salapärast sood. Kohata võib tuuleraadiot, kuulata üle karjamaa peegelduvaid helisid, transportida konveierilindiga käbisid metsast välja, elada kaasa võimatuna näiva ülesandega robotile või uurida metsajärve elurikkust.

Tallinna rahvusvaheline kirjandusfestival HeadRead võõrustab tänavu 29. maist 2. juunini ligi 30 väliskülalist. Tallinna väisavad teiste seas üks enim tõlgitud rootsi autor Thomas Erikson, soome kirjanik ja kirjandusteadlane Iida Turpeinen ning muu hulgas kriminaalpsühholoogina töötanud ja glämmrokkbändides kitarristina karjääri teinud krimikirjanik Chris Carter. See on muidugi alles algus, liiati kohtume festivalil ka paljude kodumaiste autoritega.

Paavli Kultuurivabrik tähistab 31. maist 2. juunini oma kaootilist, ent edukat esimest tegutsemisaastat suurejoonelise festivaliga. Kolm päeva, kolm lava, laivid, bändid, diskorid, Röövel Ööbik, Gameboy Tetris, San Hani & Metabora, Valge Tüdruk, ¥ØU$UK€ ¥UK1MAT$U (JP), Artis Boris (LV), Buzhold, Florian Wahl, YASMYN, Kalli Talonpoika jne, jne, jne. Muu möllu seas õnnistatakse sisse uus Paavli 9 hoone.

Hinnatud nüüdiskunstniku Jevgeni Zolotko esimene isikunäitus Kumus toob publiku ette tema loomingu varasemaid peatükke ja loob uusi. „Aadama saladus” on ju küll eri teostest koosnev näitus, aga toimib samal ajal ka Zolotko seni mastaapseima teosena, mis sünteesib kogu tema loomingut läbinud teemad ja kujundid. Väljapanek on Kumus avatud alates 31. maist. Zolotko „Aadama saladus” on pühendatud selle kuraatori Triin Tulgiste-Tossu mälestusele.

Mai alguses esietendus Tartu Aparaaditehase klubis Gutenberg Euripidese tragöödiast inspireeritud ning Elina Masingu ja Liisbeth Horni koostöös sündinud lavastus „Bakhandid”. Tegemist on teatavasti looga Teeba kuninga Pentheuse ja veinijumala Dionysose vahelisest konfliktist. Ei puudu siit kättemaksuaktsioonid, võrgutusnarratiivid ega lõppeks ka orgiastilised pidustused, mis on küll paratamatult määratud jõudma traagilise lõpuni. Lavastuses teevad kaasa Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia III kursuse etenduskunstide õppekava tudengid.

Sillamäel Sillarti galeriis on kuni 7. juulini avatud Francisco Martínezi kureeritud näitus „Ex Libris”. Inspiratsiooniks on siinpuhul olnud 1999. aastal suletud Sillamäe 1. keskkooli raamatukogu, mis erinevalt koolist veel füüsiliselt eksisteerib. Nüüd aga on raamatukokku tunginud rühm kunstnikke – Anna Škodenko, Evgeny Fedorov, Eléonore de Montesquiou, Francisco Martínez, Sanna Kartau, Varvara & Mar, Viktor Gurov –, kes on otsustanud parasiitidena selle materjali uuskasutada.