Õues kisub juba pimedaks ja niiskeks, nõnda ongi ilmselt kõige mõistlikum end rohkem õuest tuppa asutada – kontserdile, näitusele, teatrisse, festivalile, sünnipäevale või lõpupeole.

nullteatri etendus „Üdi ja Viiding. Kõne- ja helimaastikud vol. 2” võtab Tartus raamatupoe Biblioteek ruumides Aparaaditehases luubi alla niivõrd-kuivõrd… noh, Üdi ja/või Viidingu, aga klassikalise etenduse asemel lubatakse esiteks elektroonilist ja eksperimentaalset muusikat ning „pigem kaldumist sürrealismi ja kohati ka absurdi”. Lavastaja Kalev Kudu, laval Kalev Kudu (sõna, Tiibeti kellad, kõlakauss) ja Martiini (elektroonilised instrumendid). Etendused 2., 9., 22. ja 30. novembril.

4.–8. novembrini võtab soliidne sünnipäevalaps Kunstiakadeemia (110!) külalisi vastu terve (töö)nädala jooksul. EKA sünnipäevanädalal toimuvad tuurid, avatud loengud ja filmiseansid, joonistatakse, autasustatakse, kaitstakse, promoveeritakse, vesteldakse jne jne. Nädal päädib reedel EKA uue (valge) õppehoone avamise ja suurejoonelise sünnipäevapeoga, kavast ei puudu ka Kunstiakadeemia õppejõudude ja vilistlaste teoste oksjon.

7.–9. novembrini saab Emajõe Ateenas jällekord kultuurselt hulluda, sest uksele koputab 15. rahvusvaheline, interdistsiplinaarne jne jne Hullunud Tartu festival, seekord alapealkirjaga „Nihe”. Kavas Hullunud Tartu näituse avamine Haki galeriis, maskiball legendaarses Urve kohvikus, muidugi läbivalt ja ohtralt luulet, stand-up-komöödiat, vähemalt üks raamatuesitlus ning mitu pidu (ja pillerkaart). Paljude teiste seas astuvad lavale Inga Gaile, Ave Taavet, Elo Viiding, Janika Läänemets ja Kristjan Haljak.

Kumu 3. korruse näitusel „Härra N-i elu ja surm. Urmas Lüüsi kodanlikud ruumid” juhib 9. ja 23. novembril ekskursiooni kunstnik isiklikult. Väljapanek juhatab külastajaid läbi väljamõeldud tegelase härra N-i majamuuseumi, jutustades Urmas Lüüsi uute objektide ning muuseumide varaaitadest ammutatud tööde abiga kodanluse sünnist Eestis. Ekskursioonil tutvustab kunstnik härra N-i tegelaskuju, avades sealjuures näituse tagamaid ja oma tööprotsesse. Osalemine muuseumipiletiga.

Mida tähendab elada ühiskonnas, kus sinu väärtus määratakse ära sünniaktiga? Helen Rekkori dokumentaallavastus „Ühiskondlikult kahjulik element” toob lavale lood naistest, kes ei vasta ühiskonna ootustele. Nad on valinud oma tee – eneseteostuse, teadlikult laste mittesaamise või lihtsalt elu ilma „õige partnerita” – ja seisavad nüüd silmitsi ühiskondlike eelarvamuste, surve ja sildistamisega. Laval Eva Püssa, Kaisa Selde, Silva Pijon ja Siret Tuula. Esietendus 14. novembril Narva Vabal Laval, seejärel ka Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Rakveres.

14. novembril esietendub Tartu Ülikooli raamatukogus Liis Varese ja Taavet Janseni segareaalsuslavastus „Inimeses hoitud II: Õietera su sees”. Tegemist on kollektiivse mõtteruumiga (mida saab seejuures kogeda üks inimene korraga), kus keeleline mõtlemine kohtub instinktiivse füüsisega. See on füüsiline lugemiskogemus, mõtete koreograafia, millest saab osa segareaalsusprillide kaudu oma keha vahendusel. Ühenda end, lase kehal ja mõtetel end kanda. Järgmised etendused sealsamas 15.–28. novembril.

Lauri Lagle ja Ekspeditsiooni uus lavastus „Leviaatan” jutustab elu varjus tiksuvatest inimestest, kes on nagu suvitajad kirsiaias ja kelle kõrvu ei kosta läheduses kokkuvarisev maailm. Alles siis, kui langeb esimene kirves, tõstavad nad pilgu ja asuvad jahtima midagi, mis on häirinud nende rahu. Järgneb sõge reis ihaldatu järele, mis ei tunne piire, ohvreid ega rõõmu. Esietendus 23. novembril Krulli kvartali vanast remonditsehhist võrsunud uhiuues mängupaigas. 

Tartu 2024 lõpupidu „Jää ja loo” paneb 30. novembril kultuuripealinna aastale rasvase punkti valgusetendustega Pirogovi pargis (veerandtunnised etendused stardivad kell 19, 20 ja 21). Pidu jätkub kell 21.30 vabaõhureiviga, kus astuvad üles Inglismaa trummi ja bassi artist Goldie, kultuuriminister DJ Heidy Purga ning Eero ja Rene Oliver Muiste (Sound In Noise ja Olivar). Pidustused on kõigile huvilistele tasuta.

Temnikova & Kasela galeriis on kuni 21. detsembrini avatud kahe noore soome kunstniku Man Yau (snd 1991) ja Eetu Sihvoneni (snd 1994) näitus „Soolased kütked” („Saline Binds”). Ehkki esmapilgul näib Yau ja Sihvoneni looming väga erinev, iseloomustavad mõlemat kunstnikku tundlikkus ning sarnased teemad ja käsitlusviisid. Näitusel paistavad silma külluse motiiv, keskendumine narratiivile ja materjalikatsetused. Täpsem teave: temnikova.ee

Johan Elmi värske lavastus „ABRAKADABRA” (heebrea keeles ebrah k’dabri = sõnadega maailma loomine) püüab püüda Tartu Uue Teatri laval kinni meie ümber toimuvat, et sellele tähendus anda. Aga mis siis, kui kõike ei tohigi ära defineerida? Mis siis, kui inimene ei armasta enam kedagi, sest see armastus ei vasta definitsioonile? Mis siis? Lavastuse alusmaterjaliks on John Koenigi teos „Dictionary of Obscure Sorrows” („Ähmaste kahetsuste sõnastik”).

Hobusepea galeriis on kuni 25. novembrini avatud Kadi Estlandi näitus „Menopausal Lido”. Kunstnik rõhutab, et näitusega soovis ta kujutada varjatud vägivalda ja misogüüniat, mis on levinud kogu meie kultuuris: „[See on] nagu kiskja, kes on alati kohal ja ilmub aeg-ajalt meid ründama. Suur osa klassikalisest kunstist käsitleb meeste tekitatud probleeme. Ma arvan, et see kogemus on üsna laialt levinud, et vanemad naised peavad seisma silmitsi enda puudumisega kultuuris. „Menopausal Lido” on tehtud kergest vihast ja pahameelest.”