Hapukurgihooaja lõpetab kultuurisündmustest lookas ja särisev september. Siinsest kalendrist leiab üritusi, mis toimuvad näiteks Narvas, Raplas, Haapsalus, Tallinnas ja Tartus, oma silmaga võib näha nii naabreid kui ka kaugemaid ja kuulsamaid külalisi. Värskelt, vabalt, rõõmuga ja just sulle.

Melu- ja melomaanidel tasub seada sammud Ida-Virumaa suunas, sest Station Narva festival täidab 7.–10. septembrini piirilinna juba kuuendat korda muusikaga nii kaugemalt (kohal on näiteks briti elektroonilise muusika legend James Lavelle (UNKLE), rootsi punkräpiduo Deki Alem ja ukraina popstaar Ivan Dorn) kui ka kodumaalt. Lisaks tasuta päevane programm, kunsti- ja maitseelamused, ettevõtluspäev, rattatuur jpm.

Teatrigurmaanid kiirustavad septembri alguses aga Tartusse, kus tänavugi Draama festival oma punased vaibad lahti rullib. Programmi on kokku pannud festivali loomenõukogu liikmed Hedi-Liis Toome, Liisi Aibel, Karin Allik ja Meelis Oidsalu. Tegijate sõnul on sel aastal iseäranis tähelepanuväärne noorte tegijate osakaal, kuid lisaks annab mitmetes lavateostes erilist tooni muusika (nt Lauri Lagle „Ainult jõed voolavad vabalt”; Eesti Draamateatri „Café Théâtral”; Mingo Rajandi ja Eva Kolditsa „Elajannad”). Festival toimub 5.–10. september.

Tänavu märtsis möödus 100 aastat USA trompetisti ja helilooja Thad Jonesi sünnist. Seda olulist sündmust tähistatakse 7. ja 8. septembril džässiklubi Philly Joe’s hubases keldris, mis just nüüd alustab oma 10. hooaega! New Wind Jazz Orchestra kontsertidel kõlavad sel puhul legendaarse USA bigbändi The Thad Jones/Mel Lewis Orchestra repertuaari meistriteosed 1960. ja 1970. aastatest.

Erandkorras avanevad 9. septembril üheks õhtuks Von Krahli uksed, kui plaadifirma Õunaviks tähistab korraga oma 20. sünnipäeva ja kahe uue plaadi ilmumist: 1) Liis Ringi „Vaikelu”; 2) sünnipäeva erireliis, 7-tolline Pastaca ja Liis Ringi topeltsingel „Bellamor”. Pidustustel astuvad üles kolm staažikaimat Õunaviksi artisti: Pastacas, keda mõnes loos saadab esimest korda trummidel Aigar Vals; Liis Ring uue albumi lugudega ja inimene leibeli algusaegadest – Lauri Sommer.

Selsamal 9. septembril kell 17 avatakse Haapsalu Linnagaleriis ka Madlen Hirtentreu näitus „Hällilaulu tööriistakast”, kus ilmneb omalaadne aed ja emotsionaalne maailm. See on kunstniku käe all kultiveeritud maastik, kuhu on artefaktide kujul koondunud ideed ja murekohad, mida kunstnik inimtegevuse tõttu aina intensiivsemalt muutuvas maailmas tajub. Siin on olulised nii mäletamine kui ka mälestamine, kummitused, koletised ja nendes ilu leidmine.

VII Kirjandustänava festival Kadriorus Koidula tänaval saab 9. septembril oma väärika alguse kell 11.30 Juhan Viidingu mälestuspingi avamisega. Jätkub festival nagu ikka (alati eriliselt): kõikvõimalikud (kirjandus)organisatsioonid toovad oma telkides huvilisteni terve päeva jagu sisukat programmi, toimuvad raamatuesitlused, vestlusringid, arutelude avalikud salvestused, kohtumised autoritega, ettelugemised, muusika, teater jm.

Suve lõpus startis Koplis Paavli Kultuurivabrikus eriti värske kirjandusürituste sari Paavli.LIT, mille ajaloolist teist üritust on võimalik (ja ka tasub) külastada 12. septembril kell 20! Seekord on kohal kirjanduslik koerasõprade duo ehk saate „Rahva omakaitse” (Raadio 2) juhid – kirjandusminister, valvelugeja ja melomaan Mart Juur ning maailma kõige kuulsam elav eesti kirjanik Andrus Kivirähk. Salvestatakse uus saade, üles astub ka Eesti esimene vodevillbluusitar Kaisa Ling.

Muusika, film, kunst, teater, kirjandus (jm) kohtuvad 15.–16. septembril taas Raplas, kus rullub lahti selleaastane festival Särin. Kogu suurejoonelise programmi hulgas saame näiteks näha Anna Hintsi ülitunnustatud dokumentaalfilmi „Savvusanna sõsarad”, Musta Kasti etendust „Lilli”; kohtuda kirjanike Sanna Kartau ja Mari-Liis Müürsepaga; kuulda Rita Ray, Claire’s Birthday ning Singer Vingeri muusikat – kusjuures see pole veel kaugeltki kõik.

Von Krahli teatri uue hooaja uutes ruumides (s.t endistes Vaba Lava ruumides) Telliskivis avas äsja Ingmar Jõela uustõlgendus klassikalisest balletist „Giselle”. Ühtaegu traagiline ja romantiline armastuslugu nüüdisaegses kontekstis, ühtaegu nagu tantsulavastus, aga ka justkui (sõna)teater – samas, kas on nende vahele üldse tarvis ülemäära jämedat eraldusjoont tõmmata? Mitte alati. Näitlevad Markus Habakukk, Ester Kuntu, Riina Maidre, Steffi Pähn ja Anne Türnpu, tantsivad TLÜ BFMi koreograafia õppekava üliõpilased. Etendusi mängitakse septembri lõpuni.

29. septembril esietendub Tartu Uues Teatris Renate Keerdi koostöölavastus EMTA lavakunstikooli XXXI lennuga. Nagu Keerdi asjade puhul ikka, ei tihata eelnevaid vihjeid väga anda, ka pealkirja mitte („Renatele iseloomulikuks saanud mitte-vihjamine jätab igale vaatajale võimaluse näha just seda, mida ta ise soovib.”), nõnda selgubki kõik alles kohapeal. Kuna lend on kooli lõpetamas, toimuvad etendused vaid sel hooajal – nii Tartus kui ka Tallinnas.

Veel kuni 18. septembrini vältav suurejooneline festival Tallinn Fringe toob publiku ette etendusi alates burleskist, tsirkusest ja stand-up’ist kuni muusika, tantsu, teatri ja nende žanrite kõikvõimalike segudeni. Kokku täidab kuuajase festivali ajal pealinna kultuuriklubide, galeriide, angaaride, baaride lavasid üle 200 šõu ja lühietenduse.

Kogo galerii programmi „Kväärime ära” järgmine osaline on Lätist, Eestist ja Leedust pärit drag-esinejate avatud rühmitus Baltic Drag King Collective, kelle näitus „Dräägime ära” / „Drag Yourself Here” 21. oktoobrini Tartus Aparaaditehases väljas on. Drag’i vahendusel paotatakse siin ust kväär-ööellu, lahatakse soorollide ja nendest üleastumise (aga ka soolise võimestamise) teemasid. Kuraator Mētra Saberova. NB! 16. septembril toimub Tartus Genialistide Klubis Vikerruumi (ja veidi ka selle näituse) raames Baltic Drag King 2023 kroonimine.

Tallinnas HOP galeriis on 19. septembrini avatud klaasikunstnik Sigrid Luitsalu näitus „Korduse sisemustrid”, mis kutsub vaataja teekonnale mustritesse, milles pâte de verre tehnikas loodud õhkõrnad klaasist teosed peegeldavad kordusega esile kutsutud emotsioone ja mõtisklusi ning seavad kahtluse alla korduse justkui paratamatu samasusaspekti, meenutades hoopis, et igast kordusest võib leida lõpmatuid erinevusi, variatsioone, teisendusi.