Uus aasta on juba mõnda aega kohal ja kõigi kindlasti palavalt oodatud Müürilehe möödunud aasta kokkuvõtegi nüüd teie ees! Nähtavasti huvitasid 2023. issanda aastal Müürilehe veebiväljaande lugejaid eelkõige teravad (kultuuri)teemad, aga ka ööelu nii ajaloolisest kui ka turvalisuse perspektiivist, vägivald, tüünemad vs. tõsisemad persooniintervjuud jne.

Ilmselt ei tule suure üllatusena, et meie lugejaid kõnetas arvestatavalt näiteks Tristan Czar Aasmäe põhjalik ja kriitiline artikkel „Kogu tõde Apollost” eesti filmi teemalisest novembrinumbrist. Ju on paljud artiklis tõstatatud murekohtade peale varemgi mõelnud! Päevakajalistest kultuuriteemadest tõusis aasta loetuimate sekka mõistagi ka Raadio 2 küsimus, nimeliselt Valner Valme oktoobris veebis ilmunud päevakommentaar „Raadio 2 – mitte enam nii värske ja mitte päris vaba”.

Meie tegev- ja sotsiaaliatoimetaja Henri Kõivu päevakommentaaridest on esikaheteistkümnes kohad sisse võtnud „Automaks näitab meie utoopilise mõtlemise piire”, mille pealkiri kõneleb enda eest (ning kindlasti lööb paljudel eestimaalastel ka joonelt pulsi üles!), ning isiklikum „Naised, teil on vedanud”, mis aprillis Anna Hintsi „Savvusanna sõsaraist” inspireerituna (ebamugavaid?) sooküsimusi tõstatas.

Vägivallateemaline märtsinumber osutus lugejanumbrite poolest veebis kõige populaarsemaks. Nukker küll, aga nähtavasti on tegemist teemaga, millega paljud meist on ühel või teisel viisil kokku puutunud (või, vastupidi, murega, mida paljud meist sooviksid ühel või teisel viisil lahendada?). Enim lugejaid kogusid sealt Henri intervjuu „Seksuaalne väärkohtlemine sünnib kollektiivse pingutuse tulemusena” Sotsiaalkindlustusameti lastemajateenuse juhi Anna Frankiga ning Müürilehe kirjandus- ja teadustoimetaja Maia Tammjärve – valdkonna asjatundjate Margo Orupõllu ja Pille Tsopp-Pagana abiga – koostatud informatiivne juhend-artikkel „Punased lipud enne esimest siniseks löödud silma” vägivaldse lähisuhte äratundmiseks.

Peatoimetaja Aleksander Tsapovi ning muusika- ja elustiilitoimetaja Mariliis Mõttuse oktoobrilehes ilmunud megalugu „Jää vait ja tantsi! 30 aastat Eesti DJ-kultuuri” loeti samuti veebiski vääriliselt, niisamuti huvitas lugejaid Mariliisi juulinumbrisse tehtud intervjuu „Turvalisema ööelu ABC” projekti „Turvalisem ööelu” juhi ning TAI uimastite ja sõltuvuse keskuse vanemspetsialisti Mikk Oja ning „Turvalisema ööelu” koolitaja ja Feministeeriumi huvikaitse spetsialisti Elise Rohtmetsaga.

Kultuuri-/persooniintervjuudest jõudsid aasta esikaheteistkümne hulka Mariliisi inspireeriv ja tüüne jutuajamine „Me ei oma ainult asju, vaid asjad omavad ka meid” kunstniku ja disaineri Urmas Lüüsiga asjadeteemalisest juunilehest, Maia intervjuudest loeti enim esiteks ehk ootamatult tõsist intervjuud „Ma ei oska elada” kirjanik Igor Kotjuhiga, mis ilmus kirjutamisele keskendunud mainumbris. Aasta viimasest privileegiteemalisest lehest tõusis n-ö komeedina esikaheteistkümnesse aga Maia vestlus „Konservatism kaitseb traditsiooni nime all moraalselt õigustamatuid privileege” kirjaniku ja poliitiku Sven Mikseriga (mis, kui uskuda sotsiaalmeedia kommentaare, väga paljudele – muidugi täiesti ootuspäraselt – tegelikult kohe üldse ei meeldinud!).

Viimaks, aga kaugelt mitte ebaolulisimana, tõdeme rõõmuga, et aasta loetuimate artiklite seas võttis väljateenitud koha sisse ka lavastaja Barbara Lehtna veebruarinumbri kultuuriosas ilmunud võluv (aga ka informatiivne ja mõtlema kutsuv) „Vähemuste vähemus ehk Butch, please”.

Palju õnne kõigile äramärgitud autoritele ja persoonidele, auhinnaks on lugejate piiritu imetlus!