Müürilehe juubeliaastal loeti meie veebiartiklitest enim näiteks armastusest ja molutamisest, aga ka prügist ning ühikaelust!

Aasta kokkuvõtmiseks pöörame pilgu selle poole, kellele me üldse kõike seda teeme ning uurime, mis teemad ja autorid köitsid Müürilehe lugejaid lõppeval aastal enim. 2018. aastal ilmunud artiklite veebistatistika põhjal on juhuslikus järjekorras toodud TOP10 alljärgnev.

Aasta algas rahulikult, st aegluse-teemalise lehenumbriga jaanuaris, mil põhjalikult ja korduvalt loeti Andrus Kivirähki artiklit „Molutamise kiituseks”. Mida selle põhjal eestlase töökuse kohta arvata? Samast numbrist loeti palju kordi ka Kaupo Meieli meelelahutuslik-kohutavaid „Antianekdoote”, mille pealkirja täienduseks ei ole diskleimer „lugeda rangelt omal vastutusel” sattunud mitte juhuslikult!

Lehe juubelikuul veebruaris kõndisime nostalgiaradu ja läksime tagasi oma „juurte juurde” ehk Tartu-teemadele, sealt pääses loetumate hulka nostalgiakollaaž erinevatelt autoritelt „Mälestusi ühikapäevilt ehk Omajagu rõve oli ka”, kus kõne all legendaarne ühiselamu aadressil Narva maantee 89 (ja meie kõigi kollektiivne noorus). Hoopis teise nurga alt vaatab haridusmaastikule septembris veebis ilmunud Heneliis Nottoni mõtlemapanev „Lugejakiri: Õpetaja ja õpilase vaheline suhe 21. sajandi koolis”.

Ilmselt mitte nii ootamatult kõnetab meie inimesi jätkuvalt ka armastuse teema, nõnda et selleteemalisest märtsinumbrist on 2018. loetumate lugude seas tervelt kaks: psühhoterapeut Katri Lamesoo suhete korduvatele aspektidele keskenduv „Armastus armastab mustreid” ning Andres Maimiku monumentaalne „Tunnete ökonoomika”.

Et progressiivset lugejat kõnetab keskkond, selle tõestuseks näeme statistikast, et palju lugejaid sai prügiteemalises oktoobrilehes ilmunud Helen Puistaja arvamusartikkel „Take-away-kohv, pakk suitsu ja nutitelefon – kas ärinaise must-have?”. Omamoodi kurioosumina jõudis TOPi ka igasuvine kirjandussoovitusrubriik „Suur suve raamatuhoroskoop igale tähemärgile”, autoriks Müürilehe erakorraline esoteerikatoimetus.

Päevakajalistest reaktsiooniartiklitest korjasid enim lugejaid – taaskord mõnevõrra üllatuslikult – aasta alguse Ojasoo-Kaljulaidi küsimusele pühendatud toimetuse liikmete veebiartiklid: Maia Tammjärve „Miks ma ei kirjutanud 104 kirjale alla ehk Kelle laulu me laulame” ning täpselt samal päeval ilmunud Piret Karro „Miks ma kirjutasin 104 kirjale alla ehk Kellega olla solidaarne”. Ehe ja positiivne näide sellest, et toimetus ei ole ja ei peagi olema igas küsimuses üksmeelne, ning sellest, et lugejaid jätkub mõlemale!

Täname kõiki lugejaid ja muidugi kõiki autoreid, uuel aastal purustame juba järgmisi rekordeid!