Müürilehe tõelise mehe küsimustik: Lavastuse „sugu: M” trupp
Lugemisaeg 14 minMehelikkus paistab olevat auväärne tiitel, mille pälvivad vaid need, kes selles kirjutamata reeglite kogumis kõhukarvadega orienteeruvad ja oled-mees-või-ei-ole-latist piisavalt kõrge kaarega üle hüppavad. Teinekord ei piisa musklitest ega higi- ja sigaretilõhnastki, et kriitilistele kõrvaltvaatajatele õige mehe muljet jätta – tuleb jõudu näidata ka teisi vennikesi laua alla juues või vaidlust rusikatega võites. Samal ajal peaks mees oskama hästi suudelda, olema lillepoe püsiklient ning kui õige hetk käes, selle suurima ja sädelevaima kivi juveeliärist ära tooma. Aga isegi siis, kui mees näeb hea välja (st on üle 185 cm pikk) ja/või on rikas, sõimab mõni teda seaks. Mis need mehelikkuse reeglid siis on ja kui mehelik on keskmine mees? Selleks et teada saada, võttis Müürileht valimiks Vaba Lava lavastuse „sugu: M” trupi, kes just meheksolemisest lavastust teebki.
- Millised on tõelise mehe neli iseloomujoont?
- Millal viimati nutsid?
- Mis ei ole mehelik / mehele omane?
- Feministid on meessoo sõbrad/vaenlased, sest…
- Milline küsimus on puudu Priit Pulleritsu kõva mehe testist?
- Milline oli viimane seksistlik nali / soostereotüüp, mida omal nahal kogesid?
- Milline mehelikkuse stereotüüp on sulle kõige rohkem kannatusi põhjustanud?
- Kes on sinu kõige suurem meeseeskuju?
- Mida naiste juures kõige rohkem hindad ja mida kadestad?
- Millal võib naist lüüa?
- Mis teeb meheksolemise tänapäeval raskeks?
- Millal kannaksid roosat?
- Millist majapidamistööd kõige rohkem naudid?
- Mitu päeva isapuhkust võtaksid / oled võtnud?
- Millest mehed omavahel ei räägi (aga võiksid)?
- Millega iga mees peaks hakkama saama?
- Mitut meest läheb vaja, et nõeluda nööpi?
Ivar Sild
- Tõelisel mehel ei ole iseloomujooni, sest ta on kellegi haiglaslik fantaasia, et inimest Prokrustese sängi suruda. Iseloomujooned on omased inimesele elik isiksusele ning sel pole mehelikkuse-naiselikkusega mingit pistmist.
- Arvatavasti siis, kui üritasin „Nullpunkti” vaadata, puhtalt isiklikel põhjustel lõpuks vaadata ei suutnudki.
- Mis ei ole inimesele omane, pole ka mehele omane nagu ka naisele. Kindlasti pole omane võrgukudumine või mett kogudes õielt õiele lendamine!
- Loomulikult sõbrad, sest nad soovivad, et inimesed suhtuksid üksteisesse kui inimestesse.
- Seal on kõik üleliigne!
- Homod tahavad kõik heteromehe peput…
- Ma arvan, et mind on kannatama pannud (aeg-ajalt) igasugune inimlikkuse puudumine või labidaga lajatamine. Küllap aga ma ikka ise sisimas tahan olla rohkem füüsiliselt tugev ja selline läikiva karvaga isane…
- Ma ei tunnista kunagi mingeid eeskujusid, sootuks siis miskiseid meesteasju, ent küllap on mind mõjutanud nii isa kui ka parimad sõbrad.
- Ma kadestan intellektuaalseid ja üliharitud inimesi sõltumata soost. Nõndasamuti üliandekaid kolleege, st luuletajaid, kirjanikke, tõlkijaid.
- Kas inimest võib tõesti lüüa?! Oh sa, ma ei teadnudki?! Ma ei suuda isegi mängult kedagi lüüa.
- Püüd kellegi teise loodud normide järgi elada, sama on ka naiseksolemisega. Ole lihtsalt olemas, nagu süda ja olemus lubavad!
- Ei kannaks ehk matusel, seal jääksin tõesti mustvalge ülikonna juurde… Muidu iga kell, ehkki ei ole mu lemmikvärv, aga kui on ilus riidetükk, siis…
- Ei ole eriti originaalne, aga ma tõesti teen mõnuga süüa ja teen seda paremini sellest, mida tavaliselt väljast saab, st mina ja mu kaasa oleme rahul.
- Kuna kirjanik on niikuinii koduloom, siis jääksid kõik lapsepuhkuse päevad tööl käivale osapoolele.
- Vahel on mul tunne, et võiksid mitte rääkida. Vähemalt mina võiksin vait olla. Ent pigem kipuvad asjalood nii olema, et lähedase inimesega räägid kõigest ja muudega oled kas viisakas või lihtsalt lõõbid.
- Teise inimese piiride tajumisega!
- Üht, st mind.
Jürgen Rooste
- Jehh, seda peab küsima säält muuseumist, kus nad tõelise mehe etaloni hoiavad, noh, nagu seda meetripikkust vaia või kilogrammiraskust raudmuna… Iseloomujoontega on üldse kahtlane…
- Olen ebamehelikult tihti ulgund viimasel ajal. Varem eriti ei nutnud. Ei tea, mis mul viga on. Vanaks ja kurvaks olen jäänd.
- Kurtmine selle üle, kui vanaks ja kurvaks ta on jäänd…
- See sõltub ju feministidest. Täpsem oleks küsida, kas feministid on inimkonna sõbrad või vaenlased. Ma üldiselt arvan ikka, et sõbrad, sest me elukorralduses on paljutki viltu läind tänu meeste teatavale ülemvõimule ja enesekehtestamisele, mida eluolu ise enam ei toeta. Aga vahel on habras see sammuke feminismist naisšovinismi.
- Ma ei tea, kas sealt midagi puudu on… Pigem on kogu Pulleritsu mõtlemine kuidagi üleliigne. Tema selline mehelikkuse jutt, alaline naiste ja homode vaenamine on kole tüütu. Siuke mehikesejorin tuleb välja. Niu-niu-niu, mõni leedu korvpallur on homo, küll on paha…
- Oi, nad kogu prooviperioodi võtsid mu kallal. Ja kodus kallim lisaks veel ka, ja kui ma siis katsun midagi vastu öelda, siis on kohe, et ära ole säärane eit. Ma samas mõtlen, kas siuke väljend, või siis Beebilõusta „mees, ma näen so v**tu”, pole mitte ikkagi olemuslikult naisi halvustav; et eidestaatus on kuidagi halb, et ka naised ise kasutavad seda alandamiseks… Jah, kummaline.
- Noh, et mehed nagu ei tohiks olla siuksed… et võtavad nii südamesse midagi. Peab ikka tuim tükk olema. Mina nii ei oska, mul hakkab kohe mõjuma.
- Meeskuju siis? Uuuuhhhhhh… Sveta (Grigorjeva – toim.)? Ei-ei, ma nüüd mõtlen päriselt. Ähh, Tom Waits on äge. Andekas-tundlik, samas karune ka, veidi torkiv. Sellisel mehel on juba jumet ja mõtet. Aga nagu päriselus? Vanaisa on mul tore, hästi tark ja enamasti vait. Oskaks ma ka nii. Mu parima lapsepõlvesõbra isa Jüri Sutt oli siuke, nagu mu arust üks isa peab olema. Mina siuke ei oska olla oma lastele… veel.
- Imetlen kõike. Oma kallima juures imetlen nagu hull. Aga mis sääl kadestada? No ta näiteks kirjutab must paremaid tekste – mida juhtub ikka pahatihti –, aga see on siuke inimlik, mitte otse et… Aaaa, vahel tahaks kõik oma tujud ja märatsemised mõne PMSi või millegi kraesse ajada, et ma ei saa ju midagi teha, et mul hormoonid möllavad, ma olen mees!
- Misasja? Ühe hullu naisega, kes ründas mu sõpra, olen pidanud kunagi kaklema, ta oligi raske, kohtumeditsiiniline juhtum. Aga üldiselt ei ole ikka üldse hää inimesi niisama lüüa väljaspool trenni. Samas neid sõnadega alandada või karjudes valu teha on pea sama jube. Kuigi siin on vahe, ma tunnistan. Et siis, millal võib meest lüüa? Kuigi mul ka mõnikord katus sõidab ja mõni mees ikka vääriks keretäit küll. Eks mõnel päeval ma isegi.
- Raskus lasub olemisele vaatamises. Kui sa suudad end kergena näha ja kõige selle pasa ja prahi kohal hõljuda, siis ongi nii. Aga me sageli jääme oma sisemiste raskuste lõksu. Need on need tõelised ankrud me mõtlemises. Ma ei tea, kas see on üldse õige küsimus. Mingis mõttes üks aspekt torkab küll pähe: naised on tundnud end nii kaua tõrjutu-rõhutuna, et praegu toimub kõik ülehelikiirusel, meestele pole sõnum veel kohale jõudnud, aga naised juba nagu elavad selles uues maailmas. See ei puuduta muidugi kõiki mehi. Ega naisi.
- Kui Sveta lubab. Ma ei tea, mulle meeldivad must, punane ja kaitsevärv, mis ma selle roosaga ikka teen. Põrsast ma me lavastuses ju ei mängi.
- Kas kokkamine on majapidamistöö? Ma armastan roogadega rassimist. Kas kassidega jahmerdamine on majapidamistöö? Ma ei tea…
- Kogu mu elu on üks isapuhkus. Puhkus oma isast ja nüüd vahel veidi ka mu lastele puhkus nende omast… Tahaks nende jaoks rohkem olemas olla kui viimasel ajal, aga noh, nüüd on lavastus nagu valmis ja kulgemas, ehk on enam aega käia väljas ja kulgemas nendega ka. Aga kunagi tulevikus, kui peaks olema uus laps ja mul on piisavalt hää palk, et kannatab, siis võtaks ikka kõik päevad, kogu lusti.
- Meie seltskonnas ei ole vist siukest asja… „Kui oled meiega, siis unusta väärikus!” ütles laiskloom Sid Anu Lambi häälega „Jääaja” multikas.
- Iseendaga.
- Ainult mind.
Kaur Riismaa
- Vastan küsimusele mitte lähtudes mingist ideaalist, vaid kogemuse üldistusest:
Ta ei küsi endalt, milline on tõeline mees või tõelise mehe iseloom. Omade neuroosidega muidugi, aga enesekindel ja natukenegi teadlik nendest.
Nõrkus. Nii palju kui ma elus erinevaid mehi kohanud olen, on neil kõigil üks omane joon – nad põevad kohutavalt selle pärast, mis nad ei ole, ja ei märka seda, mis nad on.
Üksindus. Kui mehed ei saa garaažis, tööriistakuuris või puuriida taga meestevärke teha, jäävad nad maailma üksi, ja see pole üksindus, mida naine ja lapsed saaksid peletada. Sõnaga, mehel on vaja teisi mehi, muidu ta hakkab kiduma.
Sooritusvajadus. Mees peab kogu aeg sooritama ja võitma, olema parem. Kui meest ei kiideta, hüppab ta purjus peaga ennast kas või vigaseks, saaks ainult tähelepanu. - Mõne nädala eest.
- Rahulikkus, tasakaalukus. Enesekindel tasakaalukus on küll ideaalis mehelik, aga ma pole sihukest meest veel kohanud. Mõni näibki olevat enesega rahu teinud, aga läheb selle võrra lihtsalt hiljem ja suurema pauguga lõhki.
- Mida see feminism tähendab? Kui feminism on lihtsalt naiste kaagutamine, siis on see ju läbi aegade nõnda olnud ja selles pole midagi uut. Kui feminism on naiselik lähenemine näiteks ümbritsevale keskkonnale, siis on feministid muidugi meeste vaenlased. Valge meesterahvas on suutnud mõne sajandiga, tööstusrevolutsiooni algusest saadik kogu planeedi pekki keerata, ja kui ökofeministid vmt soovivad nõksa loodussõbralikumat lähenemist, tuleb nad muidugi elimineerida.
- Pulleritsu testis võib homoseksuaal ka maksimumpunktid saada, aga see polnud vist testi eesmärk.
- Ütlesin kogemata, siiralt, ajakirjanikule, et mu naine on suurepärane kokk ja ma olen väga õnnelik, kui ta mulle süüa teeb. Seepeale sai minust kohe šovinist, kes leiab, et naise koht on köögis. Ütle veel kellelegi midagi…
- Üleüldse igasugune lahterdamine, et mees on nii- või naasugune. Kui mõlemal abikaasal on nii naiselikud kui ka mehelikud omadused, on pereelu harmooniline. Kui üks on väga mees ja teine on väga naine, tulevad tülid.
- Oeh, ma ei tea… Jaan Kaplinski.
- Tugevust. Kui mehed ennast ja teisi katki teevad, on need ikka naised, kes asjad ära klaarivad. Kord nägin, kuidas pisike naisterahvas, pisike nagu käbi, tuiskas kõrtsi sisse, asis oma kaks korda kaks meetrit abikaasa laua tagant püsti ning kupatas ta koju. Naistes on kangust.
- Mitte kunagi. Ja samas, verbaalne löömine on ka löömine. Hinge seest välja tänitamine on samaväärt õudne, nii meeste kui ka naiste puhul. Kui naine tänitab, siis mingi stereotüübi järgi on see okei, noh, saame hakkama, aga tänitav mees on lihtsalt… ebamehelik.
- Aega ei ole. Nagu ma ülalpool kuskil ütlesin, siis meestel on vaja oma seltsiaega. Nõukogude ajal, mulle tundub, oli seda rohkem. Mehed nusperdasid garaažis ja ajasid juttu, palk jooksis, töö seisis, pudel käis ringi. Praegu püütakse üksindusest üle saada spordiga, trennis käies või ratta seljas istudes. On selline akronüüm nagu MAMIL – middle aged man in Lycra. Mees läheb suurest üksindusest teiste retuusimeestega maanteele veloma, võib-olla tuleb õhtuks tagasi, võib-olla ei tule ka…
- Särki või pükse? Suvel, päevitunult, roosa toob päevituse kenasti välja. Talvel on ta helevalgel nahal kuidagi räme. Sõltub muidugi lõikest jmt.
- Koristamist.
- Ma olen vabakutseline ja töötan peamiselt kodus, seepärast poleks lapsega kodus olemine probleem.
- Nokutervisest, hügieenist. Peaks üksteist rohkem arsti juurde suunama. Kui naine tuleb jälle jutuga, et sa ei ole ennast kümme aastat kontrollida lasknud, siis võib mees jonni täis minna. Aga teine mees, sõber, saab selles abiks olla.
- Oma naisega, ja iseendaga.
- Ühte, iseennast.
Meelis Tasur
- Ma ei tea, millised need olema peaks. Tahaks, et need ei oleks nagu meile rahvuseeposest vastu vaataval Kalevipojal. Tal oli palju jõudu, aga samas oli ta üsna rumal, kergesti ärrituv ja suri mõttetu trauma tõttu varakult ära.
- Täna endale lõunasööki valmistades sibulaid koorides.
- Olen aru saanud, et seeliku ja kleidiga ringi käiv mees ei ole mehelik. Muidu lubavad tänapäeva soorollid üsna paindlikku lähenemist.
- …nad esitavad maailmast oma nägemuse. Jääb igaühe enda määratleda, kas feministlik hoiak on meessoo suhtes sõbralik või vaenulik.
- Ma ei vaevaks oma pead selle testi valiidsuse küsimustega. Vastupidavusalade lõikes on Pulleritsu test tegelikult üsna mitteesinduslik.
- Ma olen kas immuunne nende suhtes või on mul naljade meeldejätmiseks halb mälu.
- Ma ei tea, kas see just kannatusi on põhjustanud, aga kunagi tundsin halvustavat suhtumist seetõttu, et mul polnud autot. Sellist rohmakat mehelikku autot. Sõidan siiani rattaga ega tunne end muserdatult.
- Oh, Jeesus Kristus… No äkki tõesti?
- Hindan naiste juures tarkuse, ilu ja hoolivuse kombinatsiooni. Sedasama ma ka kadestan.
- Õige vastus on, et ei meest ega naist ei tohi lüüa. Võime igasuguseid eriolukordi siia juurde mõelda, aga vägivallatu elu peaks olema norm.
- Kõigil meestel ei ole ju raske. Kellel on, siis raskeks teevad selle ilmselt ühiskonnas ja mehe enda peas olevad kujutlused meheksolemisest. Neid pilte on palju ja need on vastuolulised. Mees võiks võtta elu vabamalt ja teha asju, mis talle sobivad. Siis ei ole raske.
- Ei peagi tingivas kõneviisis küsima. Mulle roosa sobib. Kui tuju tuleb, siis kannan roosat triiksärki või T-särki.
- Ma just ei naudi neid töid, masinaid ja roboteid võiks kodus rohkem kasutada. Võib-olla on selleks hilisõhtune rahulik nõudepesemine, siis kuulan BBC World Service’i uudiseid töö kõrvale ja mõtlen omi mõtteid.
- Kui see aeg kätte jõuab, siis võtaksin ilmselt maksimaalses mahus.
- Oma muredest võiks mehed rohkem rääkida ja julgustada neile lahendusi otsima. Kui kulgeme vanasõna rütmis, et vaikimine ikka kuld ja rääkimine hõbe, siis jäävad mehed muredega üksi. See mõjutab otseselt meeste tervist.
- Veel kevadel mõtlesin, et muruniiduki mootori hooldusega peaks küll iga mees hakkama saama. Aga jäin hätta – ja jään nüüdki vastuse võlgu.
- Kes meil tänapäeval enam nööpe õmbleb? Aasia lapstööjõud ja mõned kohalikud rätsepad… Aga kui mees peaks pintsakule nööbi ette õmblema, siis võiks ta sellega iseseisvalt hakkama saada küll.
Siim Aimla
- Tark, hooliv, julge, tugev.
- Mingi filmi ajal ilusas kohas. Kuu aega tagasi.
- Näägutamine, virisemine.
- Ma ei tunne feministe, arvan, et feminism on kohati õige liikumine, kohati äärmusesse libisenud jabur ajaviide.
- Kõik vaimsed küsimused. Seal on ju ainult sporditeema. Olen enda arvates suhteliselt sportlik, aga pelgalt selle kaudu end identifitseerida ei tahaks. See on küll ilmselt huumoriga mõeldud test, aga Pulleritsu puhul ei saa kindel olla. Mees ei tohi lödipüks olla, aga pelk musklipunnitamine meheks ei tee.
- Ei mäleta. Head nalja võib ja peab tegema hoolimata sellest, kas see on seksistlik või rassistlik.
- Mulle isiklikult tekitavad kannatusi rohkem monotüübid.
- Minu isa. Teine on Priit Laidi isa Nasva külast.
- Hindan ilu ja neid omadusi, oskusi, mis on neil meestest paremad. (Empaatiavõime, oskus asju kapist üles leida jne, neid on päris palju.) Ei kadestagi.
- MITTE KUNAGI!!! MITTE KUNAGI!!!
- Ei saanud küsimusest aru. Mind piinab hoopis meheksolemise talumatu kergus.
- Siis, kui isu tuleb. Näiteks laval. Samas olid mul roosad plätud, õnneks või kahjuks läksid katki.
- Ahjukütmist, söögitegemist. Puudelõhkumist ka, aga ma ei tea, kas see on majapidamistöö.
- Ametlikult ei ole võtnud, järgmine kord võtan. Pikalt.
- See on seltskonniti erinev, mõned ei räägi kirjandusest, mõned seksist, mõned autostereost. Ma arva, et ükski mees ei räägi sellest, kui tal päevad on.
- Oma eluga, lähedaste eest hoolitsemisega.
- Mina saan üksi hakkama. Ilus ei tule, aga ees ehk püsib. Samas ega ammu proovinud küll ei ole. Kas selleks oli vaja trelli või relakat?
Lavastuse „sugu: M” järgmised etendused toimuvad 1.,5., 28. ja 29. novembril Vaba Laval ja 4. novembril Tartu Uues Teatris. Täpsema info leiad siit.