Sel laupäeval, 3. septembril toimub Genialistide klubis Psühhodisko II konverents. Üritus algab vinüülitäikaga, millele järgnevad muusikalised loengud, psühhodisko teemaline viktoriin ja õhtune pidu kahel korrusel, kus astuvad üles seitse DJ-d. Korraldajad Ahto Külvet ja Andreas McKeough annavad aimu, mida sündmuselt oodata võib.

Andreas McKeough’i sõnul on psühhodisko lai ja dünaamiline žanr, mis areneb ja muutub iga hetkega: „Selline muusika, mis on natuke veider, omamoodi peidetud ja tantsuline, ehk pigem ad hoc žanr kui täpsete piiridega kategooria. Õigel hetkel ja õiges kohas võib ka Beethoveni sümfoonia olla psühhodisko – olukorras, kus peolised ja DJ-d on samal lainel ning ühiseks eesmärgiks on lõbutseda ja tantsida. Tüüpiline psühhodisko lugu on leitud (kogemata või pika otsingu tulemusel) hämarast teise ringi poest kusagilt Eestist või mujalt maailmast ning selle žanri alla võib tüüpiliselt liigitada Ida-Euroopa (ja ka Eesti) disko, rock ja funk lood, aga ka 80ndate italo, Hi-NRG ja kosmilise disko. Ka Nõukogude Liidu ajal ilmunud muusika hulgas leidub palju psühhodiskot, kuna suur osa Ida-Euroopa riikide muusikast ei paigutu Lääne-Euroopast pärit muusikažanritesse.”

Žanrikülluse põhjuseks võisid olla pikad stuudiojärjekorrad, erinevad ideoloogilised ja bürokraatlikud kadalipud, tarifitseerimised jne, mis ansamblil või selle kunstilisel juhil enne albumi valmimist läbida tuli, lisab Külvet.

Muusikalised loengud

Konverentsil saavad sõna kuulus soome DJ Jussi Kantonen, kes räägib kosmilise disko esimestest sammudest nii New Yorgis, Prantsusmaal kui Itaalias. Heidy Purga jagab oma kogemusi DJ-na, tuues sisse naise perspektiivi valdkonda, kus suures osas tegutsevad mehed. Kuulamisele tuleb Tõnu Naissoo 1970. aastal välja antud 10” džäss-EP, mille puhul on tegemist Eesti kalleima vinüüliplaadiga, ning publikuga arutletakse muusika ja kultuuri üle kõige laiemas mõttes. Kõik loengud salvestatakse ning tehakse kättesaadavaks peatselt pärast konverentsi.

McKeough’ sõnul sobivad Psühhodisko peod nii hullumiseni tantsimiseks kui meditatiivseks õõtsumiseks, kuid Külvet lisab, et peol on ka maailmavalgustuslikud ambitsioonid – spetsiaalse aluse peal on väljas parasjagu mängiva vinüülplaadi ümbris. „Oleme valmis esinejast ja muusikast juurde rääkima. Hea pidu on olnud selline, kus plaadiümbriseid pildistatakse ja esinejate kohta küsitakse,” ütleb Külvet.

„Veidrat muusikat kostab idast, läänest, lõunast ja põhjast, erinevates stiilides balletist kuni kosmilise elektroonilise muusikani välja. Souli ja kosmilist diskot, mis läheb seekordse peo teemasse, tuleb kindlasti ka,” lubab McKeough.

Psühhoteek

Kes laupäeval või mõnel muul nädalapäeval Genklubisse satub, tuleks kindlasti läbi astuda ka vastavatud plaadipoest Psühhoteek, mille vedajad Külvet ja McKeough samuti on. „Psühhoteegist leiab palju vana Ida-Euroopa muusikat, rokki, popi, dzässi, proget, diskot, souli jne. Enamus on Meloodia plaadifirma toodang, aga palju on ka teiste Ida-Euroopa riikide vanade riiklike plaadifirmade (näiteks Polskie Nagrania Muza, Balkaton, Supraphon, Amiga jne) muusikat. Lisaks leiab riiulitelt Lääne-Euroopa süntpoppi ja diskot, lastemuusikat, maailmamuusikat, erinevat easy listening’i ehk head liftimuusikat, luuletusi, avangardmuusikat, uut ja vana klassikalist muusikat, eesti ja väliseesti muusikat ja rootsi gospelit ehk xian rock’i,” loetleb McKeough.

„Magusaid leide on väga palju! Tuleb meelde näiteks Raimonds Paulsi instrumentaalalbum, muusika filmist „Double-Trap”, mis on tõeline electro funk pomm. Mulle on meelde jäänud need korrad, kui puutusin esimest korda kokku näiteks selliste klassikaliste albumitega nagu „Sport and Music 2” või Sven Grünbergi „Hingus”. Loomulikult sarnast tunnet praegu nii tihti ei teki kui oma Meloodia teekonna alguses. Aga arvan, et seda tunnet ajame eksistentsiaalselt taga nii kaua kui hingame. Ja seda sama tunnet tahame Psühhoteegis ka teistele pakkuda.”

Ahto Külvet lisab: „Vinüülimaailm on tohutult lai ja avastamisväärt täis. Minu lemmikleiud on baškiiria vokaal-instrumentaal-ansambli Радуга (Raduga) 7” singel aastast 1979 10-sendiste plaatide seast; taaskasutuskeskusest leitud Arvo Pärdi esimene salvestus. Moskva teatritehases (sic!) pressitud 16 singlit, millel teatritele mõeldud heliefektid: mootorpaadi randumisest kuni teejoomise helideni rongi kupees. Psühhoteegi riiulid täienevad kogu aeg ja võib öelda, et meil on palju muusikat, mida ei ole Spotifys ja mida Shazam ära ei tunne. Tihti pole neid plaate ka maailma suurimas vinüüliandmebaasis Discogs.”

Psühhodisko II konverents Facebookis.