Rahvusarhiivi peahoones Noora avatakse 24. oktoobril näitus 1993. aasta Narva autonoomiareferendumist. Näituse juhatab kell 15:30 sisse aruteluring „Narva tsivilisatsioonide kokkupõrkes” kus osalevad politoloog Karmo Tüür, ajaloolane ja Tartu Ülikooli õppejõud Olaf Mertelsmann ning ajaloolane Igor Kopõtin. Juttu tuleb tuleb Narva minevikust, olevikust ning piirilinna rollist Eesti ja Venemaa vahelistes suhetes.

Pärast Nõukogude Liidu lagunemist sattus suur osa Eesti venekeelsest elanikkonnast harjumatusse olukorda, kus riigivalitsemisse kaasati neist väheseid ning valdav enamik oli muutunud kodakondsuseta isikuteks. Mitme olulise seaduse vastuvõtmine Riigikogus põhjustas venekeelse elanikkonna hulgas laialdast rahulolematust, kuna kitsendas märkimisväärselt selle ühiskonnagrupi võimalusi osaleda otsustusprotsessides.

Tekkinud olukorrast ajendatuna toimus piirilinnas Narvas 16.–17. juulil 1993 autonoomiareferendum, mis pidi tagama Narva linna territooriumil kohaliku linnavõimu otsuste ülimuslikkuse Eesti seaduslike võimuorganite väljastatud aktide üle. Hoolimata narvakate poolehoiust jäi autonoomia siiski sündimata.

Näituse kuraatori Ivan Lavrentjevi sõnul on tegemist on väga omanäolise sündmusega Eesti ajaloos, kuna ei varem ega hiljem ei ole Eesti Vabariigi koosseisu kuuluv omavalitsus oma seadusandlike organitega selliseid arenguid põhjustanud ja nendega niivõrd kaugele läinud. „Selles vastasseisus Eesti Vabariiki esindanud inimesed tõdevad tänapäeval, et olles Narva Eesti koosseisu jätnud, pööras riik selja ega hoolinud aastaid linnas ja linlaste peades toimuvast. Viimastel aastatel räägitakse välis- ja Eesti meedias Narvast kui julgeolekuohust Eesti jaoks, unustades, et suurim kriis seoses Narvaga on juba ajalugu.ˮ

Näitus põhineb Tallinna Ülikoolis kaitstud Ivan Lavrentjevi bakalaureusetööl „1993. aasta Narva autonoomia referendumi läbiviimine ja -kukkumine”, mis pälvis Eesti Teaduste Akadeemia üliõpilaste teadustööde auhinna, HTM üliõpilaste teadustööde riikliku konkursil 1. preemia ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas ning Rahvusarhiivi 2015. aasta tudengipreemia.

Rahvusarhiivi peahoone Noora asub Tartus aadressil Nooruse 3. Näitus jääb avatuks 2017. aasta lõpuni.