Lubage tutvustada Müürilehe ajaloo esimest suvepersooni, realistlikku optimisti, inimmagnetit ja asjalikku unistajat ning I Land Soundi perepead Paap Uspenskit.

Kõik, kes on sattunud kunagi Orissaarde Illiku laiule ajal, kui seal käib parasjagu suurejooneline I Land Sound, on kindlasti silmanud seal festivali peakorraldajat Paapu (30). Aga mitte kunagi pikalt ühe koha peal, vaid pigem ringi virvendamas, kord siin, kord seal, aga enamasti vist mitme koha peal korraga. Kusjuures neile, kes teda vaid põgusalt teavad, võib tunduda, et tegemist on kõige paremas mõttes isikuga, kel pea natuke pilvedes ja jalad pisut maa küljest lahti. Ja see polegi üldse vale, aga ometi näeme oma silmaga, et siin maa peal korraldab ta igasugu vägevaid asju. Kas tõesti ongi tegemist siiski asjaliku tüübiga? „Ma arvan, et mul on mingi magnet, mis tömbab ligi huvitavaid inimesi, ja seepärast on mul lihtne olla asjalik. Üksi ei saa midagi korraldada ja iga idee vajab möttekaaslasi, tuge ning teostusabi,” tõdeb Paap ise. Nüüdseks on 2017. aastal alustanud I Land Soundi peres üle 40 inimese, kes, nagu teab peakorraldaja, on jätnud festivalikorraldusse suure tüki oma südamest.

Põlise orissaarlasena elas Paap küll vahepeal lausa seitse aastat täiskohaga pealinnas ja tegi seal pealinnaasju, aga kuidagi päris külge see elu ei jäänud, ikka tõmbas tagasi saare poole. Teisiti muidugi ei saakski – need, kes Paapu natukegi teavad, teavad sedagi, kui lähedane on ta oma perega – ema Reine, isa Tiidu ja õe Paulaga. Ja need, kel on olnud õnne sattuda Orissaares kunstnikust Reine boheemlaslikult sisekujundatud muinasjutumajja, võivad muidugi hästi aimata, kust pärineb lastegi kunstisilm.

Asi algas – kui nii võib öelda – aga hoopis Piidivabrikust juba 11 aastat tagasi, kui tegusad saarlased ja mõttekaaslased „sisuliselt skvottisid” Orissaare vana paadivabriku hoone ja hakkasid seal pidusid korraldama. Sel ajal oli Paap ise rohkem kõrvaltvaataja ja kaasalööja rollis ning ilmselt ka pundi kõige noorem inimene. Sellest hoolimata oli mis tahes sündmuse juures tema teha muusika! Muusikat mängib Paap senini – eri klubides, katustel ja sadamates, kus iganes kutse on ahvatlev. Veel hiljuti kuulsime tema valitud biite ka näiteks Raadio 2 eetris olnud saates „Majamasin”. Aga Piidivabrik ja Orissaare üldse, teab meie suvepoiss, on suvise hõnguga ettevõtmised, nõnda seilab Piidivabrik vahel külmemal ajal hoopis pealinna pisikesi pidusid tegema, ikka selleks, „et Piidika purjed ei läheks kortsu ja meie inimesed saaksid tantsuplatsil röömu jagada”.

Nii ongi kulgenud üsna loomulikult ja orgaaniliselt nõnda, et Piidivabrik on küll kenasti alles ja toimetab, aga suurem osa või isegi kõik „Piidivabriku kärgperest” („pere” on üldse sõna, mida Paap kasutab väga tihti!) on saanud ka I Land Soundi pereliikmeteks.

Kui eelmisel aastal oldi lõpuks sunnitud I Land Sound pandeemia tõttu kõigist pingutustest ja kompromissipakkumistest hoolimata ära jätma, valdasid isegi muidu parandamatut optimisti natuke pessimistlikumad meeleolud ja eks raske on siiani. Olukorda hindab ta saarlasena mõistagi saunakujundite kaudu: „Aeg 2020. aasta kevadest kuni praeguseni on üks suur külm saunakeris, kuhu lihtsalt ei saa tuld alla teha – passime siin saunas ja teeme röömsat nägu, aga vaikselt hakkab jahe.” Idealistlikke illusioone siin polegi, nii teab noormees hästi kõigi toredate asjade korraldamise varjukülge: „Tead, kriis kriisiks, tegelt elu Saaremaa vallas ongi üks suur takistus. Siin ikka iga päev korjad kaikaid kodaratest, aga oi kuidas öpetab!” Aga ega ka optimism ja kergus kuhugi nii lihtsalt ei kao. Nii ta tõdebki, et iga asi võib hoopis millekski hea olla ja ehk aitas seegi olukord hoopis meenutada, mis oli see, mis inimesed alguses kokku tõi – fun, sõprus ja lihtne kulgemine. Võib-olla oligi 2019. aasta ILS liiga suur, võib-olla ei toimugi ta enam kunagi nii suurelt. „Aga isegi kui I Land Soundi sel aastal ei toimuks, tuleks suvi ikka ära korraldada!” Ja suvi, nagu me teame, see ongi Paap.

Kui aga hetkeks järele mõelda, siis kas keegi on meie suvepersooni üldse talvel näinud? Küsimus on pädev, sest möödunud talv oli esimene selline, mille Paap veetis tervenisti kodusaarel, ja seda nimetab ta oma elu ilusaimaks talveks! Ja kuigi selgi aastal on stabiilselt õhus küsimus, kas festival üldse saab toimuda, ütleb Paap, et I Land Sound päris ära jääda ei saa, ei ole kunagi jäänudki! „Igal juhul olen planeerinud oma suve nii, et igav ei hakka – mul vötab tütar kohe jalad alla, avame peagi Illikul KÖHT resto ja kalender on septembrini punane.”