Kuigi narkootikumid on tervistkahjustavad ja Eestis ebaseaduslikud, ei takista see inimesi uimasteid tarvitamast. Narkootikumide testimine aitab tugevdada tervise arengutega tegelevate organisatsioonide tööd ning panna inimesi narkootikumide meelelahutuslikust tarbimisest loobuma.

Tallinna Sotsiaaldemokraadid tulid 11. detsembril välja uudisega, et on välja töötamas ööelustrateegiat, mille eesmärk on aidata uuesti jalgele kultuuri- ja meelelahutusvaldkond, kuhu kuulub tuhandeid inimesi (DJd, kultuurikorraldajad, ettevõtjad, klienditeenindajad, tehnikarendi firmad jt), kes on kaotanud koroonapandeemia tõttu sissetuleku. Lisaks tegeleb ööstrateegia turvalisuse, müra- ja valgusreostuse, taristu ja muude teemadega, mida on plaanis tutvustada 2021. aasta alguses.

Antud teemal toimus 16. detsembril Postimees TV-s Sotsiaaldemokraatide Tallinna piirkonna juhi Raimond Kaljulaidi ja Keskerakonna liikme ning Tallinna abilinnapea Aivar Riisalu vaheline debatt. 30 minutit kestnud vestlusest tõstis Postimehe ajakirjanik pealkirjas välja just uimasteid puudutava, mille võtsid hambusse teiste erakondade poliitikud, närisid läbi ja sülitasid välja moonutatult. Kaljulaid rääkis Postimees TV-s, kuidas näiteks Londonis on narkootikume ostnud inimestel võimalus kontrollida nende puhtust ning tõstatas küsimuse, kas ühiskonnale on odavam ja mõistlikum tegeleda ennetamise ja teavitamisega või tagajärgedega. Urmas Reinsalu mõistis 17. detsembri valitsuse pressikonverentsil kontrollitud narkootikumide kasutamise süsteemi hukka, öeldes: „[…] anda signaal, et me võiksime hakata seda legaliseerima nurga taga või mitte, ma arvan on täiesti kohatu. Selle pahega tuleb võidelda, need kaupmehed tuleb nende natist kinni saada ja oma tegude eest vastutama panna. Mitte ei tohi tekitada olukorda, et meil on mingid punkrid või urkad Tallinna linnas, nagu mõttekäik oli, kus antakse kontrollitud narkootikume.” Kõik, kes on kõnealust debatti vaadanud, teavad, et midagi sellist Kaljulaid öelnud ega ilmselt ka mõelnud ei ole.

Tulles tagasi ööstrateegia ning uimastite tarvitamise juurde, siis paraku kasutavad inimesed narkootikume ka meelelahutuslikel eesmärkidel ja seda just tihti ööklubides ning festivalidel. Teha nägu, nagu sellist probleemi ei eksisteeri, on lihtsalt silmakirjalik.

Narkootikumidega seonduvaid probleeme ei ole võimalik lahendada neid ignoreerides ja on suur rõõm, et seda mõistab ka Tervise Arengu Instituut (TAI), kes Weekend Festivaliga koostöös 2018. aasta festivalil kohapeal inimestele asjakohast informatsiooni ning abi jagas. „Me anname endale aru, et Eesti ühiskonnas on väga palju inimesi, kes narkootikume tarvitavad. Me ei propageeri, aga me seisame hea selle eest, et inimesed oleksid võimalikult turvalised ja jõuaksid peo lõppedes koju, mitte politseijaoskonda. On olulisem, et noor jääb terveks, kui see, et me hakkame talle pikka moraali lugema, sest selle narkootikumi tarvitab ta ära niikuinii,” rääkis TAI Narkomaania ja nakkushaiguste ennetamise keskuse juht Aljona Kurbatova 2018. aastal Elu24-le.

Narkootikumid on tervist kahjustavad ja Eestis ebaseaduslikud, kuid need kaks fakti ei takista inimesi uimasteid tarvitamast. Narkootikumide testimise eesmärk on anda inimestele teadmine, et see, mida nad on ostnud MDMA või kokaiini pähe, võib olla hoopis aegunud ravim, kasside kuivtoit, kodukeemia või mõni muu narkootiline aine, mille sissesöömisest võib tekkida eluohtlik mürgitus. Narkootikumide testimine on kahjude vähendamine, mis on kasutusel mitmetes Euroopa riikides, nagu Holland, Austria või Saksamaa juba 1990ndate algusaastatest. Samuti on kahjude vähendamise meede süstlavahetuspunkt, mille eesmärk on vähendada süstla kaudu levivate tapvate viirushaiguste, nagu HIV või hepatiit edasikandumist. Lisaks inimeste päästmisele võimaldab narkootikumide testimine hoida ekspertidel silma peal uimastituru trendidel ning tugevdada tervise arenguga tegelevate organisatsioonide tööd. Narkootikumide testimise tõhusust toetab ka erinevate uuringute tulemusel selgunud fakt, et pärast uimastite kontrollimist ning tõelise koostise teada saamist otsustab 25-100% inimestest soetatud narkootikumi mitte tarvitada. Siiski ei olda rahvusvaheliselt veel ühel meelel sellise meetme pikaajalisest mõjust, mistõttu on oluline rakendada ka teisi tegevusi, nagu näiteks süsteemne teavitustöö koolides, tasuta vee pakkumine meelelahutusasutustes, turvatöötajate uimastitealane koolitamine, ohutud tarvitamisruumid ning kogukonnapõhised tugimehhanismid.

Seega on väide teavitusmeetmete rakendamisest kui narkootikumide propageerimisest täiesti vale. Uimastipoliitikate uuendamise ja terviklahenduse loomise eesmärk on Eesti ühiskonna, inimeste tervise ja teadlikkuse arendamine. Tallinna ööelu strateegia eesmärk on luua linn, mis on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ning lähtub oma otsustes teadusest ja huvigruppide vajadusest. Uimastipoliitika on selle keerulise strateegia üks osa, mis lähtub ekspertide ja ühiskonna heakorra, turvalisuse ja tervise eest vastutavate organisatsioonide sisendist.

Natalie Mets on IDA raadio eestvedaja ja Tallinna Sotsiaaldemokraatide ööelu strateegia juht.