Valner Valme pakub vastuargumente Raadio 2 õhtuse vööndi sulgemist põhjendavatale väidetele. 

Mulle tundub, et meie, alternatiivmuusikasõbrad, meie, subkultuuride esindajad, pole saanud head vastust küsimusele, miks on vaja keerata kinni (või kuidas iganes seda tegevust võiks nimetada) meile oluline väljund ehk Raadio 2 õhtune vöönd. R2 on pakkunud pikki aastaid õhtuti uusimat, omanäolisimat ja julgeimat muusikat nii maailmast kui Eestist, harides noori ja vanu.

Kevadel tähistasime R2 30. sünnipäeva ega osanud veel aimatagi, et tegemist on mõnes mõttes ka matusega.

Kui praegune kultuuriminister Heidy Purga 2004. aastal R2 peatoimetajaks sai, pani ta rohkem rõhku õhtusele vööndile, mis pühendus senisest veel enam eri muusikakultuure kajastavatele saadetele drum’n’bass’ist metal’ini, räpist house’ini, reggae’st techno’ni jne jne (kõige põnevamat muusikat ei ole võimalik alati lahterdada). Riigiraadio selle FM-sageduse eetrit on täitnud mitmesugune elektrooniline muusika, indie, rock, alternatiivpopp jm sõltuvalt saatejuhtide valikust, sest tegemist on autorisaadetega, tegijateks alternatiivmuusikamaastiku maitsekujundajad, spetsialistid, kogenud melomaanid, DJd, muusikud ja muusikaajakirjanikud. Õhtust vööndit on vedanud kogu selle aja Eesti alternatiivmuusika hing, aju ja kaja Raul Saaremets.

R2 saab seda kõike endale lubada, sest erinevalt kommertsjaamadest puudub vajadus mängida kommertsmuusikat. Vastupidi, sel poleks mingit mõtet. ERRi arengukava R2 puudutav visioon märgib, et „see on uue muusika kvaliteedifilter, kuulajate muusikalise silmaringi laiendaja ning maitse arendaja”.

R2-ga on kasvanud üles juba paar põlvkonda eri subkultuuride esindajaid ja pole näha, et jaama tähtsus oleks 2023. aasta sügiseks kahanenud.

Miks siis on vaja lõhkuda või leiutada uuesti jalgratast, mis sõidab? Uue peatoimetaja Margus Kamlati ja programmijuht Bert Järveti põhjendustest on jäänud seni kõlama järgmised. (Allikad: EE Areen, ERRi kultuuriportaal. Mõnel määral ka siseinfo, aga ma ei avalikusta ühtegi saladust ega tsiteeri ainsatki ainult mulle mõeldud teabekildu. Õieti polegi midagi paljastada.)

„Raha on vähe.” Muidugi on ERR alarahastatud. Osalt on siiski küsimus ka valikutes. ETVs on kaugelt liiga palju lobedat meelelahutust, saateid, kus ikka samad „armastatud” näod käivad oma tuure reklaamimas või kus promotakse teisi ERRi saateid.

ERRi eelarves on 2023. aastal R2 real 630 950 eurot. Veidi vähem kui Klassikaraadiol ja poole vähem kui Vikerraadiol.

Võrdluseks, ERRi juhatusele kulub 2023. aastal 589 129 eurot. Koos nõukogu, siseauditi, nõunike ja nõukojaga on üldjuhtimiskulud 990 681 eurot. Palju nõu, vähe head nõu moodsa alternatiivkultuuri vallas.

Turundusele kulub 1 121 106 eurot.

„Kuulajaid on vähe.” Loeme raadiojaamade kuulatavuse uuringu kokkuvõtet ERR Menust: „Nädala vaates kasvas mitme raadiojaama kuulajate arv. Viimase kahe aasta parima tulemuse tegi nädalases kuulatavuses Raadio 2 108 000 kuulajaga nädalas. Päevaseid kuulajaid on raadiojaamal 25 000.”

Niisiis? Jah, viis aastat tagasi oli kuulajaid veel rohkem, 162 000. Aga mis tendents aasta-aastalt meediamaastikul süveneb? See, et inimesed heegeldavad aina enam mööda veebi ringi, tekib podcast’e ja portaale, kuulatakse voogedastuskeskkondi ja taskuhäälinguid, nüüdisaegse inimese jaoks pole vahet, kas see on NTS või ERR, Uus-Meremaa ambient house’i jaam või R2, kõik on kättesaadav, misjuures killustumise tagajärjel langevad meedias kõik numbrid (ka üleüldse kuulatavaimal jaamal Vikerraadiol 2018. aastal 272 000 kuulajat nädalas, aastal 2023 aga 240 000).

See, et R2 kuulajad on säilinud ja nende arv isegi kasvanud, on ime. Ja kui kohelda neid 108 000 R2 kuulajat labida ja labakinnastega, võttes neilt ära enamiku õhtustest saadetest, siis nad võivad olla R2 ja üldse Eesti meediamaastiku jaoks kadunud ja kuulavad oma alternatiivset muusikat tuhandest muust kohast, mida pakub maailm nimega internet.

R2 praegusest visioonist ei paista välja, mille pealt neid kuulajaid juurde tuleb, juhul kui paljud legendaarsed saated kaovad ja õhtusse jäävad riismed.

„Otse ei kuulata.” Kuulatakse ka otse, aga järelkuulamine on muidugi trend, mida isegi järgin. Tehke siis veebiraadiojaam!

„Muutusi on vaja.” Muutused kaasnevad juba ise sellega, et R2-s on tööl moodsad inimesed, kes teavad, kuidas muusika muutub, ja käivad sellega kaasas.

Kavalt on R2 seejuures muutunud igal hooajal, viimatine järsem muutus aasta tagasi puudutas õhtuse vööndi jagamist teemaõhtuteks. Muutusi muutuste pärast või kava lahjendavaid muutusi ei ole vaja.

„Rohkem eesti muusikat.” Minu meelest on eesti muusikat R2 eetris ka õhtuti päris palju, ainult või peamiselt seda mängides jällegi kava lahjeneb, sest ega meil nii palju uut ja head ka ei tehta, et see täidaks kogu eetri, ning tähtis on muu hulgas pakkuda muusikutele võrdlusmomente ja infot selle kohta, mis toimub välismaal. Suletud Eesti kultuuriruumi ihkavad ainult mõned tagurlased, aga nemad R2 niikuinii ei kuula. Muusikainimeste jaoks on tähtis mitmekesine valik ja lai silmaring.

Võrdluseks peatoimetaja Margus Kamlati selgitus: „Eesti kultuur, meie autorid ja esitajad ei võida sellest, kui mängime välismaist muusikat või saated on eetris ajal, mil kuulajate hulk väga väike.”

Ma ei kirjuta seda juttu neutraalsena. Olen 20 aastat R2-s kaasa teinud. Ma ei kurda oma saate „Lift” kadumise üle (mida pole mulle millegagi põhjendatud ega sellest tegelikult isegi teatatud). Lähen sellega IDA Raadiosse ja kõik on hästi. Ma tunnen end puudutatuna kuulajana, nähes, kuidas imelikud otsused hammustavad taas ära tüki vabast maailmast, mille loomulik ja põnevaim osa on eri subkultuurid. Nii palju kui olen linna pealt kuulnud, räägin veel mõne inimese nimel, kes on seni olnud R2 kuulajad. 

Valner Valme on kultuurikriitik. Lõpetanud EHI kultuuriteaduse alal. Kirjutanud igale poole kultuurijutte. Teinud muusikasaateid raadiotes. Töötab SA Kultuurilehes ja ajakirjas Edasi.org.