Möödunud aasta detsembris ostis Facebook endale ootamatult mitu täislehte reklaami USA suurimates ajalehtedes. Reklaamid kritiseerisid Apple’i uuendusi mobiili operatsioonisüsteemidele ja väitsid, et muudatused kahjustavad tarbijate ja väikettevõtjate huve ning vaba interneti ideed. Mis need muudatused täpsemalt on ja keda need päriselt kahjustavad?

2020. aasta suvel kuulutas Apple välja uue iOS 14 privaatsussätted, mis on ühed innovatiivsemad ja kasutajasõbralikumad lahendused, mida üks Big Tech firma lähiminevikus loonud on. Apple TV, iPhone’i või iPadi kasutajale tähendab uuendus seda, et kui kasutada rakendust, mis jälgib ja hoiustab mingil moel kasutaja andmeid, siis tuleb talle selle kohta selge teade ja soovi korral on tal võimalik andmete kogumine keelata. Facebookile tähendab see suure tõenäosusega seda, et kasutajate andmeid, mille kogumisele ärimudel on üles ehitatud, pole enam nii lihtne kätte saada. Sellel on otsene mõju Facebooki reklaamiärile, mille peamine müügiargument seisnebki andmetel põhineval sihitud ja efektiivses reklaamis. See kõik ei tähenda seda, et miljardeid väärt reklaamiturg nüüd mujale liiguks, kuid loob olukorra, kus turundajad julgevad mõelda jälle Facebookist kaugemale. Uuenduste tegelik mõju selgub tõenäoliselt lähikuude jooksul, ent arvestades kui suurt osa mobiiliturust Apple omab ja kui tugevat häält Facebook täna teeb, siis rahaline mõju viimase reklaamiärile on tõenäoliselt tunduvalt suurem kui kuuekohaline arv.

See pole aga ainuke halb uudis, mida Facebookil on tulnud möödunud aasta jooksul vastu võtta. 9. detsembril kaebas USA Föderaalne Kaubanduskomisjon Mark Zuckebergi juhitava tehnoloogiagigandi ebaseadusliku monopoliseerimise eest kohtusse. Üheks peamiseks põhjuseks on WhatsAppi ja Instagrami omandamine, mis lõi Facebookile sotsiaalmeedia turul selgelt monopoolse seisundi. Samale argumendile tuginedes on kaevanud Google’i kohtusse ka Ameerika Ühendriikide justiitsministeerium. Tegu on viimase kahe kümnendi suurima konkurentsieeskirjade rikkumise hagiga, mis viimati päädis Microsofti ja riigi vahelise kokkuleppemenetlusega. Täpsemalt süüdistatakse Google’it monopoolse olukorra tekitamises ja hoidmises otsingumootori- ja otsingureklaami turul. Nii kaubanduskomisjonil kui justiitsministeeriumil on hammas verel eesmärgiga taastada turul võrdsem konkurentsiolukord. 

Võrdsust otsivad ka nende firmade töötajad – neli päeva tagasi kuulutasid Google’i töötajad välja uue ametiühingu – Alphabet Workers Union (AWU). Tegu on esimese näitega suure tehnoloogiafirma töötajate kollektiviseerumisest oma ühiste huvide kaitseks. Kuigi AWU liikmelisus kasvab hoogsalt, on neil täna liikmeid vaid 400 ning hääle leidmine veerand miljoni töötajaga ettevõttes võib osutuda keeruliseks. Google’i esialgne reaktsioon initsiatiivile oli toetav, kuid see toon võib AWU kasvades muutuda. 

Sugeda ei saa aga ainult Facebook ja Google, vaid tehnoloogiasektor tervikuna. Aasta lõpus teatas Ameerika Ühendriikide president Donald Trump oma kavatsustest tunnistada kehtetuks seadus nimega Communications Decency Act artikli  230, mis täna kaitseb internetifirmade õiguseid nende lehtedel postitava sisu eest. Kokkuvõtvalt sätestab artikkel 230 selle, et veebilehe omanik ei vastuta lehel esineva kolmanda osapoole sisu eest (nt ei vastuta selle tõttu Twitter ega YouTube nende lehel esinevate libauudiste eest), vaid seab vastutuse hoopis kasutajale. Seadust on tugevalt kritiseerinud ka peatselt ametisse astuv president Joe Biden. Lugeja võib mäletada sarnast konflikti ka kohalikus kontekstis ehk Euroopa Inimõiguste Kohtu vaidluses Delfi vs Eesti. Kes siis lõpuks vastutab?

Viimasel ajal on selle vastutuse võtnud vabatahtlikult enda õlgadele firmad ise, palgates moderaatoreid ja eemaldades oma platvormilt valeinfot ning vihakõne. Näiteks lisab Twitter nüüd valeinfot sisaldavate säutsude juurde vastava hoiatuse. Paratamatult pole aga firmadel majanduslikult mõistlik ega võimalik palgata sellisel hulgal moderaatoreid, et eemaldada kogu pahatahtlik sisu oma lehtedelt. Peale kolmapäevast Kapitooliumi rünnakut otsustas Twitter blokeerida Donald Trumpi konto 12 tunniks ning Facebook astus isegi radikaalsema sammu ja keelas kõik tema kontod lõplikult enda platvormilt ära seni kuni ametivahetus on aset leidnud. Iseenda vabatahtlik modereerimine on teretulnud initsiatiiv, ent epideemilise valeinfo leviku peatamiseks on vaja univeraalsemaid ja laiahaardelisemaid lahendusi.