Müürileht

Aprillinumbris avaldame paljude jaoks rohkem muusikuna tuntud EiKi värsse.

„Töö mõiste kultuuriväljal tuleb defineerida holistiliselt, ja vastavalt sellele loometööd puudutav seadusandlus korrastada nii, et see oleks kooskõlas muu kaasneva seadusandlusega, mis tagab kodanikule inimväärse elu," leiab vabakutseline loovisik Kaisa Eiche.

Liikuvat graafikat võib pidada silmatorkavamaks ja tähelepanu nõudvamaks loo või sõnumi esitamise viisiks kui seda on staatiline visuaal või tekst. Kuid kes kasutavad liikuvat graafikat, kelle hääli võimendatakse ning kelle hääled ja lood jäetakse kõrvale?

„Minu kogemus on selline, et tulevik on alati osutunud palju huvitavamaks, kui ma olen osanud ette kujutada. Sellepärast püüan oma tulevikku lihtsalt usaldada,” ütleb kunstnik Kai Kaljo.

Me kohtume ja vestleme neil päevil kogu aeg samade inimestega ja need kokkupuuted, olgu nad päriselulised või virtuaalsed, on alati planeeritud. Ettearvamatud kohtumised võivad olla inspireerivad aga hoopis teisel tasandil.

Aega ja ruumi eirav lugu ühest nädalavahetusest, kui kogunevad ööloomad, toimuvad lemmikpeod ning kuhjuvad mälestused. Mida nad sealt otsivad, leiavad ja argiellu kaasa võtavad?

„Mida raskemad on mingid perioodid, seda lihtsam on realistlikumalt mõelda ja selle järgi endale eesmärke seada," arvab HALLi resident-DJ ja korraldustiimi liige Micaela Saraceno.

Eesti inimeste seksuaalharidus on lünklik ja nendel teemadel avalikult rääkimine endiselt tabu. Selle tõttu levivad suguhaigused, mida oleks teadlikkuse tõstmisel kerge vältida.

„Aasta aega kriisi ei ole enam kriis, vaid kestlikult kurnav seisund kõigile,” ütleb Kultuuriministeeriumis töötav Katre Väli.

Eesti pungi kuldajaks on kombeks pidada 80ndate teist poolt. Seetõttu võib tulla üllatusena, et esimesed naispunkarid olid meil juba 1970.–1980. aastate vahetusel. Kust nad pungipisiku said, mille vastu protestisid ja kuidas oma meelsust väljendasid?

Kevadist kassikontserti võib loomulikult võtta kui agrolikku instinktide möllu, labast ja kiledat kiimakakofooniat. Tähelepanelikumal kuulamisel on selles kaoses alati ka midagi kaeblikku ja igatsevat. Midagi poeetilist.

Kaasaegse kunsti biennaal Tallinna Fotokuu ’21 kuulutab välja avaliku konkursi satelliitprogrammi projektide leidmiseks. 1. septembrist 17. oktoobrini toimuva biennaali raamistiku loob seekord kollektiivsusele, koostööle ning jätkusuutlikkusele pühendumine.