Müürileht

Veiko Õunpuu film „Viimased” viskab vaataja pea ees Põhja-Soomes arenevate sündmuste keerdsõlme, kus on idanemas väikekodanlik kurjus ning kust ei puudu ka narkots, karaoke ja autoga mudas driftimine.

Homme, 30. septembri õhtul kell 19 toimub Vaal galeriis Laura Põllu ja Piret Karro näituse „Ajan nahka” luuleõhtu, kus oma loomingut esitavad Sveta Grigorjeva, Triin Tasuja ja Piret Karro.

Niguliste muuseumis on käimas uus loengusari „Memento mori”, mis kõneleb surmast ja elust ajaloo, kunsti ja kirjanduse vaatenurkadest.

Kuulan EiKi uut albumit korduse peal hilisõhtuses Karlovas jalutades. Sume rütm ja poeetilised sõnad viivad...

Akordionisti Maimu Jõgeda 2020. aasta mais ilmunud teine sooloalbum „The One About…” („Millestki, mis…”) on muinasjutumaa avastamine enda ümber.

Üheksa nappi pala Vootele Ruusmaalt, keda tunnen ennekõike luuletajana. Olen rahul, et nüüd ka muusikuna.

Argo Valsi kolmas kauamängiv „In Loving Memory Of” on mitmekülgne album, kus on peidus vastandlikud, aga ka sümbioosis kõlavad unelevad ning intensiivsed meloodiad.

Eesti pikima ajalooga doom-bänd on kulgenud alati pigem selle žanri äärealadel.

Kui eelmisel albumil „Muunduja” lähtusid Maarja Nuut ja Hendrik Kaljujärv veel eesti folgist, siis värske materjal on parimas mõttes maailmamuusika – rikkalik, defineerimatu ja lummuslik.

Hammastest, valsist ja miiniväljast luuletab Kaarel Mihk.

Inimese jaoks võib linnaloodus olla ühelt poolt midagi võõrast ja seega alistamist vajavat, aga teisalt hoopis midagi väärtuslikku. Üsna sarnane on lugu lindudega linna tehismaastikul – ka neile võib inimese loodu kujutada nii ohtu kui ka hindamatut ressurssi.

Ega elul pole kunagi mingit mõtet olnud, aga nüüd kadus see olematu mõte justkui veel pisemaks. Kuidas olematu asi saab väheneda, seda ma ei tea. Aga saab küll.