Müürileht TV aastalõpusaates on residentide Henri Särekanno ja Liisbeth Horni külalisteks kultuuriminister Heidy Purga, filmirežissöör Ivar Murd, kultuurikorraldaja ja DJ Tanel Mütt, kuraator-projektijuht Evelyn Raudsepp ja Müürilehe peatoimetaja Aleksander Tsapov, kes vaatavad otsa möödunud kultuuriaastale. Lisaks kuuleb saates ennustusi Delfi Oraaklilt.
Video
„Stuudios” on Müürilehe rubriik, mis vaatleb ühe päeva vältel loomeinimeste tööd, paotades ust nende harjumuspärasesse töökeskkonda, milline see ka poleks ja kus see ka ei asuks. Seekord sattusime produtsendi, DJ ja promootori Robert Nikolajevi masinaparki.
Kiirem kui EKI, ammendavam kui Vikipeedia – Müürilehe rubriik „Puust ja punaseks” selgitab sõnu, mõisteid ja olukordi, millest räägitakse palju, aga mille päritolu ja tähendust suudavad vähesed lõpuni aduda. Seekord valgustame, mida kujutab endast pärast Trumpi valimisvõitu Ameerikas laineid lööma hakanud 4B liikumine.
Millest on tehtud kultuur? Eks ikka verest, betoonist, mündikõlinast ja häälepaeltest. Müürileht on teinud oma karmi ja kohati õiglasegi valiku tänavu maad väristanud protsessidest ja inimestest.
Liberaalse demokraatia jaoks tundub aasta 2024 minevat ajalukku kui annus horribilis – aasta, mil kõik, mis sai valesti minna, ka läks.
Endises vanglas tegutsev kultuurikeskus Lukiškėse vangla 2.0 püüab näidata, kuidas kultuuri ja kunsti kaudu saab mõtestada ümber kohti, mis kannavad rasket ajaloolist taaka.
Ehkki nähtavasti võivad tehisintellektist vestluskaaslased (ehk nn surnud interneti asukad) juba praegugi inimeste üksildustunnet tuntavalt vähendada, ei tohiks jätta tähelepanuta sedagi, mis juturobotit tegelikult motiveerib ja mida see inimkasutaja jaoks muudab. Kuidas aga seostuvad kõnealused vestlused robotiga ca 3000 aasta vanuse akadikeelse tekstiga?
Oligarhiast on harjutud rääkima Venemaa või Pärsia lahe riikide näitel, kuid see valitsemisvorm võib ajada juuri väga edukalt ka demokraatlikeks peetud süsteemides. Selle parimaks näiteks on Ameerika Ühendriikide viimatised valimised.
Kohtume ühe viimaste aastakümnete mõjukaima graafilise disaineri Linda van Deurseniga, et vestelda graafilisest disainist kui meediumist, selle intelligentsusest ja hetkeseisust.
14.–16. veebruaril 2025 toimub Paavli Kultuurivabrikus järjekorras teine avastusliku muusika ja visuaalkunsti festival Dreamscape, kus astuvad live’idega üles Barker, Croatian Amor, Glayden, Maria Faust jpt.
Audio
Gregor Kulla kirjutab silmadega kabistamisest bassu ja baariga lennukis.
Klass tuleb tagasi. Immigratsioonivastased rahutused, paremäärmuslike poliitiliste jõudude esiletõus, kärped avalikus sektoris – need on kõik ühiskonna klassistumise sümptomid, mille mõtestamiseks tuleks kirjeldada kapitalismi ilma roosade prillideta. Kas Eesti ühiskond on selleks valmis?
Kuidas tajuda enese klassikuuluvust ja -päritolu, kui sellega kaasneb vastuoluline mahajätmise, samastumise, kohanemise ja häbi ring.
Nõukogude Liidu kokkuvarisemine, domineeriv neoliberaalne ideoloogia ja idee „ajaloo lõpust” käisid suurepäraselt kokku veendumusega „klassi surmast”, ometi võib klassiteadvuse mõiste ja klassidünaamika jätkuv analüüs osutuda produktiivseks just praegu aktuaalsetes kontekstides.
Audio
Audio
Audio
Audio
Genialistide Klubi kogukonna- ja arendusprojektide juht Paul Lepasson kirjutab, kuidas subkultuurimaja sulgemine uuristaks haigutava augu ka Tartu kultuurielu motivatsiooni- ja ideedekukrusse. Algselt sotsiaalmeedias ilmunud postitus ilmub autori loal muutmata kujul.
On viimane aeg hakata mõtlema, mida sel aastal kuuse alla panna. Kes tahab lähedastele heameelt valmistada, kuid olla seejuures ka keskkonnateadlik ja eetiline päkapikk, see võib tulla kaubanduskeskustest tagasi sootuks tühjade kätega.
Unenäolise popmuusika duo Vera Vice paiskas hiljuti EP „Far Far Away” näol maailma oma kolmanda plaadi. Ave Vellesalu ja Helen Västrik juhivad meid muinasjutulisse helimulli, kus kohtab nii neurootilisust, kelmikust, naiivsust kui ka tantsu.
Audio
Ryoji Ikeda näitusel Eesti Rahva Muuseumis tuleb iseäranis teravalt ilmsiks inimese surelikkus ja elu üürike kestus, mis tühise ja kaduvväikese tilgakesena upub aja lõpmatusse voogu.
Kui Eesti lähiminevikus on mälestusväärselt kaitstud üht hõlmikpuud Haaberstis, siis Saksamaal hõivavad aktivistid terveid metsi. Aastaid kestnud vastupanuliikumise käigus on arendatud välja hulk kollektiivseid praktikaid osalejate julgeoleku tagamisest olmemurede lahendamiseni.
Kultuuri- ja kirjanduselu korraldamisest ja selle olulisusest äärmiselt ebakindlates tingimustes, väsimusest, rahast, vihast, sõprusest ja võrgustikest, raamatukogude tähtsusest ning hirmust olla eksinud…
Rulatamine on linnaruumis liikumise kunst, aga filmist suurt kunsti otsida ei maksa.
Johannes Säre jätkab pärast aastatepikkust pausi näitusetegevusega ja näitab ennast uuest küljest.
Mis saab mitmekesisest väikeste väljast, kus tihtilugu juba hoitakse viimaste hambaproteesidega kinni toimetulekunullist? Kas see tähendab kohaliku kultuurisektori suurema ümberorganiseerumise algust?
Lisaks jõuluturgudele, -laatadele, -dineedele ja -pidudele toimub detsembrikuus Eestimaal hulganisti kultuurseid sündmusi. Ette tuleb kinnismõtteid, kehatuunimist, vastupanu, passimist, luulelugemist, linnuvaatlusi ning aasta lõpetuseks ka (vähemalt) üks magusmõru pidu.
