Müürileht

Homme, 21. juunil toob peosari Lekker Dance Night pidulistele koju kätte Kate Milleri, Melbourne’ist pärit DJ, kes veab Berliinis Oscillate’i-nimelist pidu ja plaadifirmat.

Aastakese tegutsenud grammikese lõbu ansambel pole nimevalikus liialt tagasihoidlik, vähemalt nõnda võiks väita pärast lühialbumi kahe esimese loo kuulamist. Neljapalalise EP teises otsas on aga jutud selgemad ja stiil klaarim.

EKA moedisaini eriala teise kursuse tudeng Karin Kreek tõi hiljutisel ERKI Moeshow’l lavale oma saare juurtest inspireeritud kollektsiooni „Kipe”, kuid ainest leiab ta nii loodusest kui ka inimpsühholoogiast.

Järgmisel nädalavahetusel, 29. juunil toimub Kohtla-Nõmmel, Eesti Kaevandusmuuseumis 3. korda festival Mägede Hääl, mis pakub muu hulgas väljasõitude programmi Aidu karjääri ja VKG Tööstusparki. Ent neile, kel hammas verel, panime kirja mõned lisakohad, kust Ida-Virumaad külastades läbi põigata.

Kas sinagi oled kuulnud hirmulugusid sellest, kuidas puhkusereisile saabunud Lõvi on võtnud eksikombel kaasa Sõnnile sobiliku romaani? Või salvav Skorpion, taga targemaks, soetanud hellahingelisele Vähile mõeldud teose? Ühtegi raamatukogu ega -kauplust pole aga kümnete kilomeetrite raadiuses…

Ühe ajurakuga sürrealismist luuletab Tõnis Vilu.

Tõnu Õnnepalu pani Tiit Pruuli ajajõel purjetama.

Miks teha oma karjääri tipus olles kannapööre, miks käia rammestumiseni teatris ja kuidas tuua Narvat ülejäänud Eestile lähemale? Sellest kõigest rääkisime uue teatrijuhi ja endise prokuröriga.

Inimesi panevad jooksma erinevad põhjused ning nõnda on sel ka erinevaid praktikaid ja filosoofiaid. Kes jookseb maratoni, kes läbi reaalsuste.

Legendaarse näitleja Jüri Järveti 100. sünniaastapäeva tähistatakse Tartu Elektriteatris 18.–20. juunini filmiprogrammiga. Suurel ekraanil näidatakse neil õhtuil maailma ja eesti kullafondi kuuluvaid teoseid, kus Järvet on sooritanud säravad rollid: „Solaris” (Andrei Tarkovski, 1971), „Kuningas Lear” (Grigori Kozintsev, 1971) ja „Viini postmark” (Veljo Käsper, 1967).

Valed arusaamad õigest toitumisest võivad sportlase karjäärile lõpu teha. Sealjuures on söömishäirega sportlasi Eestis rohkem kui varem.

Eetilised kaalutlused suunavad juba ammu seda, mida me suhu topime või selga paneme, viimastel aastatel järjest enam ka seda, kuidas me meelt lahutame. Mis ohverdusi tuleks meil teha, et tippsporti iseloomustav fänlus väärtustaks midagi muud kui iga hinna eest võitu?