Müürileht

...Liisa Kruusmägi Mul on tunne, et miskipärast eksisteerivad ümbritsevas maailmas ikka veel kuidagi sõltumatult kõrvuti...

Lumehelbekese aatomistruktuuri on kodeeritud sisse hirm ebaproduktiivsuse ees, rahulolematus iseendaga ning segadus tuleviku pärast. Mida ette võtta, et edukultusele orienteeritud ühiskonna räitsakate karjääriredelile langemine pehmemaks teha?

Ega elul pole kunagi mingit mõtet olnud, aga nüüd kadus see olematu mõte justkui veel pisemaks. Kuidas olematu asi saab väheneda, seda ma ei tea. Aga saab küll.

Mis teos toob sel suvel välja just sinu sisemise sära? Kas võtta riiulilt luule, proosa, tõlkekirjandus või eelistada hoopis populaarteadust? Filosoofiat? Nende küsimustega peab rinda pistma iga tähemärgi esindaja. Tänu jumalale on meie usaldusväärsetel astroloogidel konkreetsed ja ammendavad vastused!

Lugu tulevikust ja tüdrukust, kes vaatab tagasi aega, mil koolitunnid olid kolitud Zoomi, kinno ei saanud ja sõpradega ei tohtinud kohtuda.

See on üks suguvõsa kokkutulek. Sugulased ja hõimlased tulevad kokku, sest perekond, vaat miks. Mõned näod on tuttavad, teised mitte nii väga. Suguvõsa on elujõuline, sest vanad pole surnud ja noori võrsub juurde.

Tauno Vahter pani kirja kiiresti arenenud sündmused ühest Loksa poole suundunud bussist.

Minu vene südamest Teie eesti hingele

Inimene saab ajas selgesti vanemaks, aga see, kas võtta seda kui kehvemaks jäämist või kogemuste kogunemist, on meie endi ja meid ümbritseva kultuuri teha. Miks võtab varastes kolmekümnendates inimene komplimente oma „nooruslikkuse” kohta kui tunnustust?

Kokk on korraga tuletõrjuja, vang ja mustkunstnik. Keegi, kelle tööst pole ühiskonnal vähimatki aimu.

Presidendi ootamatust seiklusest vanamutiga kirjutab Armin Kõomägi. Lugu on kuulatav ka autori enda sisseloetud audiojutuna.

Selle põhjal, millise muusika saatel me kindlatel eluhetkedel kulgeda otsustame, saab aimu meie tõekspidamistest ja unistustest.