Müürileht

Eva Väljaots astub müütilise sõnajalaõie otsimise pärimusest sammu edasi.

Kui Shelton Sani uut plaati „EP2” reklaamitakse mürarokina, siis tegelikult jääb tõde sinna kuskile selle žanri popima avangardi ning täitsa lõbusa stoner rock’i vahepeale.

Vähetuntud Vana-Kreeka saatürdraama žanrile omaselt on ka „Katarsis garanteeritud” lavakõlbulik farss – rõõmus, ent pilkav tragöödia, mis on justkui mõne Dionysose orgiastilise viljakusrituaali tulem.

Trio Maagi ja Isabel Bermejo uus album „Charla” ehk „Vestlus” on täis kompromissitult kirglikke suhteid.

Artist Tondi kassetil väljastatud album „Biomass” suudab tõlgendada ambient drum and bass’i nii, et manatav atmosfäär ei ole higine reiv, vaid pigem sääsepinin ja kastene soomaa.

Pärast mõnda kuulamisringi võib juba ette kujutada, et tegu on heliribaga kitšifestist „Mortal Kombati” 2022. aasta remake’ile, mis on loomulikult väga tume ja väriseva käega filmitud.

Veel üks Panfilovi metoodiline kuldmunake.

Eesti-kanada duo Hypnosis Negative andis sel suvel välja digitaalse albumi „three corners”, mis paigutab kuulaja pärimusliku tantsumuusika elava ja põleva triangli keskele.

Lauri-Dag Tüüri digitaalne LP sirutab käed tähtede poole ja sealt kaugemalegi.

Marmormaze ei püüa oma teisel albumil kedagi jäljendada ega sabas sörkida, vaid mängib häbitult oma reeglite järgi.

Pidin hiljuti tuttavale seletama, mis muusikaline nähtus on täpsemalt dungeon synth. See küsimus oli üllatav, sest olen arvanud, et seoses koopasündi uue laine üha kasvava populaarsusega on see kunagine nišistiil jõudnud juba laiema publiku teadvusesse.

Bassist ja helilooja Janno Trump oma uuel albumil järeleandmisi ei tee. Clarity Ensemble’i nimelise koosseisuga on leitud balanss akadeemilise tasakaalukuse, kaasahaarava tantsulisuse ja mõtliku lüürilisuse vahel.