Müürileht

Eesti heviskeene on mõjutatud samadest lainetest kui kõik teised regionaalsed metallistide rühmitused, ent „MASSi” eripäraks on julgus kasutada eesti keelt.

Ööune päeva peale mitmeks väikeseks osaks jaotamine olevat cheat code, et kultiveerida loomingulisust ning tagada rohkem tegusat ärkveloleku aega. Nädalane eksperiment neljafaasilise unega osutus imekauniks läbikukkumiseks.

17. veebruaril avaneb ERMis suurnäitus „Kellele kuulub öö?”, mis uurib, kuidas on inimesed kogenud Eesti linnaööd minevikus, ja avab öö mitmekülgseid tähendusi nüüdisajas. Müürilehe lugejatele teeb tutvustava tuuri näituse peakuraator Karin Leivategija. „Kellele kuulub öö?” jääb avatuks 24. veebruarini 2025.

Krooniline unetus on üks enim levinud ja samas aladiagnoositud psüühikahäireid. Magamise alaväärtustamine ühiskonnas tähendab, et unehäiretega inimesed ei oska abi küsida, mis avab omakorda ukse depressioonile ja südamehaigustele. Uurisime lähemalt, milline on elu, kui und ei tule.

Avalikus ruumis silma looja laskmine pole Eesti linnades just kuigi levinud tegevus, samuti ei vaadata sellele kuigi suure poolehoiuga. Ehk vajaks olukord parandamist?

Noor moedisainer Ron-Jonas Verlin ammutab loomingulist ainest usust, mütoloogilistest tegelastest, enda juurtest ja siseilmast.

Tööstusrevolutsioon oleks nagu möödas, kuid paistab, et ühiskonna ja une suhe on endiselt kusagile 19. sajandisse jäänud! Selles ühiskonnas on eelisseisus varajased ärkajad, samas tõstetakse kilbile produktiivseid indiviide, kes praalivad, kui vähe aega nad magamise peale raiskavad. Ehk oleksime aga sootuks õnnelikumad, kui saaksime toimida omaenda sisemise kella järgi?

Unenõustaja Kene Vernik pani kokku kümme küsimust, mis aitavad unetervist analüüsida ja seda parandada.

Leon Höllhumeri näitus „Vojaaž” EKA Galeriis kuni 12. veebruarini.

Unenäod – mida nad püüavad meile igal öösel öelda? Kuidas ennustada nende põhjal lähemat ja kaugemat, lokaalsemat ja globaalsemat tulevikku? Millisel juhul on oodata isiklikku majanduslikku heaolu ja suuremat sorti armuõnne, millise unenäo järel on aga täiesti kindel, et ei maksa järgmisel päeval või nädalal (jne) kodust väljudagi!?

Lauri Koppeli isikunäitus „Unenägija veel magab” Rüki galeriis (20. jaanuar – 2. märts). 

„Tõukejõud” on rubriik, mis tutvustab inimesi, kes tegutsevad muusikaga seotud elualadel, kuid ise lavalaudadele ei satu. Seekord räägib 8.–10. veebruaril toimuva black metal’i festivali Howls of Winter disainer Tarmo Kasearu, kuidas sündis festivali visuaalne identiteet.