Müürileht

On üks saal, mis elab samaaegselt veebis ja maa peal, täpsemini aadressil Kopli 27. See on transdistsiplinaarne etenduskunstiasutus elektron.art. Raskesti kategoriseeritav, kunstiliselt mitmekesine ja värske, kahtlemata.

Andra Rahe võtab meid oma fotoesseega kaasa kõrtsu, et Tartu ööelu ja sealseid inimesi jäädvustada. Seekord jäid kaamerasilma ette Allar ja Ave.

Kogenud autojagaja Alari Rammo utsitab autot jagama ja valmistas selleks ette kümme küsimust.

„Stuudios” on Müürilehe rubriik, mis vaatleb ühe päeva vältel loomeinimeste tööd, paotades ust nende harjumuspärasesse töökeskkonda, milline see ka poleks ja kus see ka ei asuks. Seekord käisime külas Sundance’ile põrutaval animaatoril Liisi Grünbergil.

Uue aasta esimesed karged luuleread pärinevad Mia Raua sulest.

USA immigrantide kaudu hiphopikultuuri ja sealt edasi peavoolu liikunud grill’id ehk dekoratiivsed hambavõred säravad kiirelt vahetuvate trenditsüklite maailmas aina kirkamalt.

Villu Tamme 60. sünnipäevaks valminud tribuutalbumilt saab kuulda kavereid J.M.K.E. loomingust ning avastada uusi tegijaid Eesti muusikamaastikult.

Eesti seadusandjad peavad tegema tänavu olulise otsuse: kas Eestist saab lähitulevikus tuumariik või mitte? Ametis olev valitsus on algusest peale rõhutanud, et nii kaaluka valiku tegemine peab tuginema faktidele. Ainult faktidele rõhumisel kaovad aga silmist demokraatia teised alusväärtused, nagu läbipaistvus ja kaasatus.

Eesti Riiklik Sümfooniaorkester jätkab „Audiospaa” kontserdisarjaga. 26. jaanuaril kohtuvad Estonia kontserdisaali laval ERSO ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia tudengid, kes toovad esitusele kaks 1990. aastatel valminud sümfooniat.

„Oleviku ankeet” on Müürilehe ringküsitlus, mis uurib, kuidas tuksub süda oleviku rinnakorvis.

Kohalikud alternatiivmuusikaasutused on võtnud eesmärgiks viia oma olemasolu 2024. aastal ka nende teadvusse, kes teevad otsuseid riigi tasandil. Muu hulgas minnakse uksele koputama sõnumitega sellest, kuidas subkultuurimajade olemasolu aitab turgutada turismi, panustada inimlikumasse linnaruumi ja ühiskonna arengusse üleüldiselt, kuid käsitletakse sedagi, mis takistusi peab selleks ületama.

Kas see küsimus kõlab praeguses Eestis imelikult? Naeruväärselt? Tehtavalt? Utoopiliselt? Privaatsust riivavalt? Kogukonnatunnet süstivalt? Majanduslikult kalkuleeritult?