Müürileht

Eile, 17. mail algas Tartu Uues Teatris Ulmefestival Monsieur Valdemari avarituaaliga. Festivali korraldab rühmitus ;paranoia publishing koos TUTiga, et avardada ulmevaldkonna mõistmist. Programmi on valitud vähetuntud kuid märgilised teosed ja autorid meie kultuuriruumi erinevatest kihtidest.

1. juunil toimub Riias Von Trompovska kvartalis Sarkandaugava tööstuspargis esmakordselt elektroonilise live-muusika festival Kontaktor.

Londoni ööelus valitseb nokk kinni ja saba lahti olukord. Klubides narkokultuuri tagajärgede leevendamiseks appi võetud meetmed tagavad küll suurema turvalisuse, kuid tõstavad hindu ning viivad rahva väljastpoolt kogemusi otsima.

Mainumbris annab Müürileht DJdele üle pika aja esimest korda väikse puhkuse ning asub pommitama hoopis melomaane, kes armastavad muusikat samaväärselt ja koguvad plaate, aga puldi taha väga tihti, kui üldse, ei kipu. Esimesena täitis ankeedi Endla Teatri loominguline juht, lavastaja ja näitleja Ingomar Vihmar.

Varem Genialistide Klubis tegutsenud sõltumatu vinüülplaadipood Psühhoteek on leidnud endale uue tegutsemiskoha aadressil Kalevi 13. Laupäeval, 19. mail kell 12 õnnistatakse ruumid pidulikult ja tegusalt sisse.

Sel pühapäeval, 20. mail toimub kell 18 Kraamis järgmine üritus Piirideta kohviku sarjast, kus räägitakse Eesti asüülipoliitika olukorrast. Külaliseks on Kristina Avdonina Johannes Mihkelsoni Keskusest, kes räägib oma kogemustest rahvusvahelise kaitse saanud isikute tugiisikuteenuse koordinaatorina Põhja- ja Ida-Eestis.

Eesti Maalikunstnike Liidu aastanäitus „Est.Eetiline?” Pärnu Uue Kunsti Muuseumis toob kokku vanema ja uuema põlvkonna kunstnikud, kes mõtestavad eetilise ja esteetilise ideid Eesti kontekstis.

Filmi Režissöör on Rauno Polman ja tootjateks Balti filmi- ja meediakooli filmiloojad.

Fotoraamatusse „Eesti meister" jäädvustatakse inimesi, kes teevad asju oma kätega ning sellisel tasemel, mille kohta võib julgusega öelda kunst.

fs jääb pigem truuks sellele, mis kordub ja haiget teeb. See negatiivsuse kordus puudutab nii tätoveerimata kui ka tätoveerituid; kordus annab sellele luulele jõu ja universaalsuse.

Luulekogu „Tätoveerimata inimene” lasi end oodata pea kümme aastat, sel puhul autoriga nüüd vestlesimegi. Aga mitte ainult kirjandusest, vaid ka sellest, mida teeb inimesega muusika, mida depressioon ja öö.

Öölinnapea ametikoht võiks olla üks samm edasi ööelu demoniseerimise vähendamise suunas, kuid uhkest nimest hoolimata ei kaasne selle tööga ainult pidu ja pillerkaar.