Müürileht

Eesti Maaülikooli Võrtsjärve õppekeskuses on järvemuuseum, kus külastajad saavad näha elusaid eksponaate, näiteks koha Sandrit ja latikat Aabramit.

Neile, kes pole veel rõõmusõnumit kuulnud, anname siinkohal teada, et valminud ja huvilistele kättesaadavad on eestikeelse audiopiibli esimesed osad.

Müürilehe rubriik „Video fookuses” võtab vaatluse alla uued ja huvitavad Eestis ilmunud muusikavideod. Seekord on kõne all Ivar Murdi juhtimisel valminud video Taavi-Peeter Liivi värskele loole „Speakeasy/Galway”.

Berlinalel esilinastunud ning festivalilt Kuldkaru auhinna pälvinud film, rumeenia režissööri Adina Pintilie „Ära puuduta mind” oli ebamugav vaatamine. Mitmesaja filmikriitikuga pressilinastuselt lahkus inimesi kahe tunni jooksul ühtlase voona, aga olin üks neist, kes vaatama jäi.

Neljandas Müürilehe podcastis on külas maitsed.ee toimetaja ja mitmete kokaraamatute autor Martin Hanson, kellega räägime eesti toidust ja söömistavadest. Müürilehe elustiili- ja muusikatoimetaja Mariliis Mõttusega arutame kohaliku pidutsemiskultuuri üle.

Tartu ning selle tänavad, nurgatagused ja inimesed pani Müürilehe veebruarinumbris luulevormi Piret Bristol.

RSRi veerus kirjutavad Tartu Ülikooli Rahvusvaheliste Suhete Ringi liikmed olulistest teemadest rahvusvahelisel tasandil. Seekord on vaatluse all kodusõjas laastatud Süüria tulevikuperspektiivid.

Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis on kuni 4. märtsini avatud Francisco Martínezi kureeritud EKA ja Aalto Ülikooli tudengite ühisnäitus „System & Error", kus esitatakse küsimusi läbikukkumiste, vajakajäämiste, vabanduste otsimise ja saavutuste kohta.

Missugustele omadustele peaks vastama see, kes Emajõe Ateena linnavaimuks pürib? Mittetäielik nimekiri + nõuanded ja näpunäited noortele.

Tartus Trükimuuseumis võib aeg-ajalt kohata üht graafikut linoollõiget kangale tallumas, virn raamatuid raskuseks pea peal.

Neil paljudel, kellele Tartu lähedane ja oma on (olnud), võib vahel ununeda, et on neidki, kelle jaoks ta on hoopis kauge ja võõras, defineeritav ehk vaid punaste pükste ja pidutsemiste kaudu.

Tartu kultuuripõllu äärealadel tegutseja on üks isevärki inimtüüp – tema jaks ei rauge, meeleolu ei lange, ideed ei lõppe ning hirmu ta samuti ei tunne. Müürilehe toimetus uurib, mis iseloomustab seda tegelast, kelleta viimane dekaad ülikoolilinnas oleks mitme väärt ürituse või algatuse võrra vaesem.