Müürileht

Aasta viimases luuletuses antakse aasta lõpule kohaselt mõned lubadused.

Aastal 2017 loeti Müürilehest nii surmast kui pendelrändest, nii seksist kui hipisaare seiklustest. Toome siinkohal artiklite TOP10 juhuslikus järjekorras.

Tartu Talvemuusika Festival tuleb kohe uue aastaga ehk 1.–7. jaanuaril Jaani kirikusse, nagu ikka, näitama Maarjamaa noori klassikatähti.

Filmimaailm viibib praegu Denis Villeneuve’i visuaalse meistriteose „Blade Runner 2049” lummuses, ent soome impromuusik Tatu Rönkkö ja taani nüüdis-indie bändi Efterklang liikmed paistavad olevat truud originaalile.

Kauamängiva kokkupanek on korralik töö. Kõige muu juures (lindistamine, miksimine jne) tuleb algul kompositsiooniliselt nelikümmend minutit huvipakkuvat muusikat kokku mõelda.

V4R1 on Sander Saarmetsa ja Virge Loo loomingut ühendav audiovisuaalne kooslus, mis sündis Taiwanil.

Phase Fatale’i debüütalbum „Redeemer” maalib kuulajale pildi trööstitust postapokalüptilisest maailmast, kus vaimset ja füüsilist lunastust on võimeline pakkuma vaid välisilma salgav hedonism ja konstantne ekstaatiline seisund.

Pime öö. Heleroheline kuma. Tulnukad röövivad Karin Dreijeri ning maale naaseb olevus, kes loob müstilist muusikat. Fever Ray teine album „Plunge” kutsub kuulajat piiluma maailma, kus valitseb imeline kaos.

Tondi & Benzokai „Rap Music Rocks” tuleb elektroonilise ambient’i kaugemast otsast, mille kahe-kolmeloolised miniväljaanded (siinkohal EP) tilguvad laiemasse teadvusesse üksiku kasseti või SoundCloudi lingi vahendusel või varahommikul kell neli mõnel suvisel elektroonilise muusika festivalil.

Kuigi Anna-Maria Penu on oma uues romaanis Uganda „enam-vähem demokraatlike" valimiste suhtes kriitiline, jäävad tema esitatud üllad moraalsed argumendid riigi ajaloolisest ja sotsiaalsest olukorrast kaugeks.

Jalgpalli pealispindse glamuuri taga kummitab inimkaubandus – igal aastal toovad (võlts)skaudid ja (võlts)agendid Aafrikast ning Lõuna-Ameerikast sadu või lausa tuhandeid noori jalgpallureid Euroopasse. Müüakse säravat unistust Euroopast, aga neile, kes ei juhtu olema üks miljonist, on reaalsus hoopis proosalisem.

Kunagi nii Grafodroomis kui ka Kalamajas Metropoli kommuunis kunstnike ja rottidega ruume jaganud graafik ning õppejõud unistab nüüd oma suurest angaarist, kus oleks piisavalt ruumi suurelt joonistamiseks, animatsioonide tegemiseks ning trükipresside jaoks.