Müürileht

Rändasime ringi Rummu karjääris toimuval festivalil Into the Valley, kus kohtas esimese kahe päeva jooksul küll üsna vähe eesti keelt, kuid see-eest rohkelt nii põhjanaabreid kui külalisi lausa nii kaugelt kui Saudi-Araabia. Mõned trehvatud persoonid püüdsime ka oma kaamera ette.

DEW8, kodanikunimega Siim Parisoo, on Tartumaa muusik, räppar ja videokunstnik, kel ilmus äsja muusikavideo loole „Salt”. Deathgripsilikult toores ja tume saund ning videos avalduvad psühhosomaatilised pained mõjuvad eesti räppmuusikas värskendavalt intelligentse kraamina.

Heikki Leis on kunstnik, illustraator ja fotograaf, kellel ilmus äsja raamat „Afterlife”, mis avab ukse hallitusseente maagilisse makromaailma ning selle lummavatesse tekstuuridesse ja värvidesse.

Täna kell 20:00 avab Tallinna sadamas hooaja suveklubi Laine. Möödunud suvel Telliskivis tegutsenud Punase Maja sõsarklubi avapeol astuvad üles Vaiko Eplik ja Eliit. Plaate mängivad Liisi Voolaid, Kaarel Valter ja Janek Murd.

Müürilehe juunikuisel luuleküljel kirjutab rakuteadlane Siim Pauklin.

Siin leidub nii helget suurejoonelist hitipotentsiaali – „Kindralmidi” (see ongi hitt, tõeline õnnestumine), „Laanetaguse” (teine romantiline filmiviide) – kui ka siinkõnelejat rohkem köitnud tumedamaid meditatiivseid ambient techno maastikke, kus avanevad aeg-ajalt sügavikud…

„A Crow Looked At Me”, Phil Elverumi uus album, on kirjutatud pärast tema naise Geneviève’i surma – sündmust, mis jättis ta leseks ja üksikisaks nende pisitütrele. Plaadi kuulamine mõjub vuajeristlikult nagu tungimine mehe eraellu.

Tegemist on peamiselt improvisatsioonilise kõlaga lo-fi-jämmidega, mida iseloomustavad live-lindistuse saund ja eksootilise vaibiga helimaastikud, mis on ühtaegu soojad, hellitavad ja dub techno’le omaselt pulseerivad.

Juba gooti käsikirjade illustratsioonidel võitlesid rüütlid tigudega, kes sobisid hästi poliitilisi vastaseid halvustama. Tehnoloogia arenguga jõudsid loomtegelased ka animafilmidesse, sümboliseerides nii võimuvahekordasid kui ka edastades ühiskonnakriitikat ja propagandat.

Hea muusika laveerib erinevate teadvustasandite vahel, miksib emotsioone, ajab vahel segadusse. Tartu Popi ja Roki Instituudi „Sfääride muusika” eksisteerib mitmes unikaalses maailmas korraga, piiludes kord sisse ühe ilma uksest, kord uidates kaugemale.

Trad.Attack!-i „Kullakarva” on mitmekesine ja mõneti mõtlemapanev kuulamine. Nagu koosseisule kohane, on ka sellel albumil Sandra-Jalmari-Tõnu puhast, pisut kuiva kütet.

Minu kätte sattus Valmar Schotteri (1969–2009) neljast CDst koosnev kogumik „Eluring” vaid nädal pärast 19. märtsi, kui möödus 100 aastat varalahkunud muusiku isa, tuntud silmaarsti Leo Schotteri sünnist.