Müürileht

Kevadel oma esimese kauamängiva „Ghost Sovnds” ilmutanud Lootus muudab fantaasiad muusikaks – tumedaks, tantsitavaks, poeetiliseks. Oleneb, millise kuju nad sinu peas võtavad.

Kui sa arvad, et loomad on puhta nunnud karvased ja nende eesmärk on inimestele siin maailmas üha rõõmu tuua, siis eksid. Eksid rängalt! Kokkuvõtvalt võib öelda, et loomad on süüdi suuremas osas maailma hädadest.

Viimastel aastatel on looduskaitse seoses metsaraie, Rail Balticu ja loomade heaolu teemadega avalikkuses taas kõneaineks saanud. Oluline koht looduskaitses on ka kaitsealadel. Vestlusring „Kaitsealade mõte” toimus märtsis kahepäevasel seminaril „Looduskultuuri seminar: kaitsealad”.

Tartu Ülikooli semiootikamagister Mehmet Emir Uslu kirjeldab olukorda Türgi ühiskonnas enne kevadel toimunud rahvahääletust, kus anti napi edumaaga autoritaarsete kalduvustega president Tayyip Erdoğanile võimu juurde, ning selle sündmuse võimalikke tagajärgi, mis nüüd lahti rulluma hakkavad.

Sotsiaalmeedia levib isegi loomariigis, muutes mõne neljajalgse tõeliseks kuulsuseks. Miljoni fänniga imesiga Esther elab elu, millest tema lihakehaks taandatud liigikaaslased võivad ainult unistada – roosad kostüümid, suured kübarad ning kodune keskkond. Milles peitub tema saladus ja miks peaks Estheri elusaatus meile korda minema?

Hilismodernse ühiskonna omnivoorid ei ole pidanud vaatama silma loomadele, kes lõpetavad tema toidulaual. Seda teevad tema eest teised inimesed, kes üritavad tööstuslikul tootmisliinil oma emotsioone rutiinse rütmiga blokeerida. Mõttemehhanismid on aga nii lihatarbijal kui ka tapamaja töötajal üldjoontes sarnased.

Kas 22 aasta pärast valitseb maailma internetikass, küsib meie Facebookide üks teenekaim kassipildientusiast päris tõsiselt. Meenutagem esimesi kassipilte interneti koidikul, lolcat’e ja Donald Trumpi.

BBC loodusdokumentaalide sari „Planeet Maa II” on oma žanris vankumatu superstaar. Saanud ulatusliku vastukaja osaliseks, ei ole see dokk pelgalt looduslembede seltsimehelik saladus, vaid masside soosik, nagu tõestavad vaatajanumbrid.

Sotsiaalse õigluse kaitsjate jaoks on järgmiseks võitlustandriks loomad, kelle rõhumist ehk spetsiesismi harrastab suurem osa inimkonnast seda endale teadvustamata. Ometi on loomade ekspluateerimisel ilmseid sarnasusi rassismi ja seksismiga, mis paljastuvad intersektsionaalses raamistikus.

Kas tuvi on lind või midagi hoopis enamat? Ühest vastust küsimusele muidugi ei ole, kuid tuvientusiastist autor püüab lahata seda meie lugejatele võimalikult ammendavalt, uurides, miks liitusid tuvid pärast Kommunistliku Partei II kongressi (1903) bolševike ridadega ning miks muutus tuvide renomee 20. sajandil ajaloo halvimaks.

Inimene on patoloogiline süstematiseerija, kes on pannud loomad enda hüvanguks tööle. Ent arvestamata looduses valitseva kaoseteguriga ning suutmata juhtida eluslooduse masinavärki, ähvardab teda ennast selle hammasrataste vahele jäämine.

Ühiskonnale ja indiviidile kahjulikud nähtused alates magusaarmastusest kuni teiste kultuuride mittesallimiseni on kujunenud välja evolutsiooni käigus, kuid nüüd on aeg ümber hinnata oma liigi arengulooline taak.