Müürileht

Tapeedivalijate asemel on sisearhitektidest saanud linnaruumi sekkujad, materjaliteadlased ja arvutusliku arhitektuuri kaaskõnelejad. Hiidruuporid Võrumaa metsades ja äsja Tallinna vallutanud installatsioonid signaliseerivad Eesti puitarhitektuuri uut algust.

Protest Kohvikklubi juhtkond teatab, et kolmapäeval, 11. mail antakse kohviku ruumid üle lammutajatele.

Õige pea kätte jõudva ehk 28. märtsist 3. aprillini vältava linnafestivali Tallinn Music Week vestlussari „Jutud” pakub arutelusid meediavälja hetkeseisust inimühiskonna tulevikuvisioonideni, Eesti märgi ja hea disaini vajalikkusest kulturniku palgani.

Laulupidu, vabadussõda, e-valimised, Skype – tihti kasutatakse neid ühes lauses Eesti kirjeldamiseks. Tugev e-ühiskond hindab aga kriitikuid, pulbitsevat kultuuri ja avatud debatti.

Volbrinädalavahetusel (ehk 30. aprillil ja 1. mail) on jällegi, nüüd juba 16. korda, oodata Saku Suurhallis suurejoonelist Simple Sessionit, mille festivalipasse saab veebruaris varuda erihinnaga.

Jim Ashilevi „sattus kirjandusse” üle kümne aasta tagasi ja kirjutamine pole talle enam ammu mingi julgustükk. Ta usub, et kirjutamishirmu saab taandada surmahirmule – kaitserefleksil on siin alalhoidev funktsioon, aga just see tuleb ületada, liikuda ebamugavale territooriumile, ennast ja teisi üllatada.

Eestis mahasaetud puitmaterjal eksporditakse suures mahus välismaale odavaks tooraineks. Omanäoline Eesti puitarhitektuur võimaldaks luua nii materjalile lisaväärtust ja keskkonnasõbralikumaid elukeskkondi kui ka majandada ökonoomsemalt kohalikku metsa.

...Tõnu Tunnel.[3] Kui aga avalik arvamus on nii väga aedlinliku mudeli poolt – lammutada ametite...

Kas ka sina jätad jõulukinkide varumise igal aastal napilt viimasele minutile? Või sind võib-olla hoopis üldse ei huvita jõulud, aga iga kord avastad üllatusega, et kõiki teisi ikkagi huvitavad, ja siis tuleb kibekiiresti midagi kokku kahmata. Aga asjad ei peaks üldse nõnda olema!

Heitsime Tallinna Ülikooli popkultuuriteooria lektori ning muusikakriitiku Tõnis Kahuga pilgu utopismi kuldaega, kus troonisid kosmoselennud ning õitsesid tulevikuvisioonid. Kas kõige selle on vahetanud välja düstoopiline Zeitgeist?

Tallinna Ülikooli popkultuuriteooria lektor ning muusikakriitik Tõnis Kahu mõtestab Müürilehe värskes novembrinumbris düstoopia domineerivat rolli tänases kultuuripildis.

„Suur osa üpsilonidest suudab oma käitumisnormide ja sellise n-ö kokkuleppimata iseendast tuleneva eetika ja aususe printsiibiga oma tegevust reguleerida. Nad ei vaja tohutut bürokraatiat ja reglementeerimist, vaid iseenesest mõistetaval koostööl põhinevaid kokkuleppeid, mis ongi uus normaalsus.”