Müürileht

KP Transmissioni album, ingliskeelse pealkirjaga „Dark is cognized by black”, algab nagu tasapisi tuppa imbuv ving.

Mai alguses ilmus Kali Briis Bandi esimene ühine album. Kui varem on Kali Briis olnud Alan Oloneni sooloprojekt, siis „Let’s Play Love’i” helipilti on panustanud bändi kõik liikmed. Oloneni ainulaadne hääletämber ja osav laulukirjutamisoskus muudavad koosluse kohalikul muusikamaastikul üsna eripäraseks ning väljapaistvaks.

Müürilehe juuninumbris seab värsse ritta Aapo Ilves.

16. juulil toimub eklektilisi helisfääre ülistava muusika poolest tuntud pidu Off-Kilter, kuhu on seekord kutsutud kaks külalist: RRRKRTA Varssavist ning kohalik Ardo Fury bändist Dead Furies. Eriliseks teeb ürituse ka uus toimumiskoht, mille ametlik avamine toimub alles millalgi peale Off-Kilteri pidu.

Kumu ÖÖ toimus esimest korda üle viie aasta. Kunstimuuseumi hoone oli muundatud eklektiliseks festivalimajaks, kus näitusesaalides ringi jalutades võis eksponaatide vahelt leida muusikuid eri tüüpi helimasinatel. Kuna kontserdid toimusid samal ajal neljas erinevas kohas – muuseumi sisehoovis, fuajees, auditooriumis ning 5. korruse näitusel, tekkis õhtu jooksul korralik hirm millestki ilma jääda.

Ilmar Taska „Pobeda 1946” on kirjutatud samanimelise novelli järgi, mis võitis paar aastat tagasi ajakirja Looming novelliauhinna. Romaanina jätkab „Pobeda” sealt, kus novell pooleli jäi, mängides aja haavu ja traumasid välja erinevates ühiskonnakihtides lihtrahvast eliidini, keskendudes ennekõike küsimusele, kuidas pääseda KGB kombitsatest.

Pärast postmodernismi tekkinud tunnet, et kõik on juba tehtud ja originaalne looming pole enam võimalik, tuleb selle kõigega siiski midagi peale hakata. Olemasolevast materjalist mosaiikide kaudu uue tähenduse loomine on nüüdisaegsete filmitegijate ülesanne, mis avab peale lugude ümberjutustamise ka võimaluse võimustruktuure muuta.

Artishoki veerg on kunstikriitika blogi Artishoki ja Müürilehe koostöös valmiv veerg sellest, mis kunstiinimestel parasjagu südamel on. Sel korral jagab Gregor Taul mõtteid, mis tekkisid konverentsiturismi harrastades.

Homme, 18. juuni õhtul ühendavad PADAs jõud erinevate Tallinna peosarjade esindajad, kes panevad seekord džässi voolama ettenägematutel radadel.

Esimene küsimus, mis mulle Anti Saare „Juturaamatut” käes hoides pähe tuli, oli, et kas tegemist on nüüd täiskasvanute või lasteraamatuga. Ega see iseenesest ju kuigi oluline olegi, aga no näiteks raamatupoes või raamatukogus tuleb raamatule selle järgi osakond ja riiul leida ning neist omakorda hiljem raamat. Sest paigutusest sõltub ometi see, kes raamatut poes uudistades üldse näeb, kui see avariiulilt liiga kiiresti kaob.

Rändamiseks ning eneseotsinguteks vaheaasta võtmine on kujunenud noorte seas uueks normaalsuseks. Eesti uljaste seljakotirändurite jaoks on Roheline Mander muutunud pea kohustuslikuks vahepeatuseks eluteel. Seljakotituristide kreedo on lihtne: enne kui ajad juured maasse kodumaal, läbi elukool Austraalia metsikul maastikul.

Ruumikitsikus pitsitab maailma suurlinnu. San Francisco näitel on näha, kuidas nutikad lahendused alates kommuuniks muudetud garaažidest ja kohvik-kontoritest kuni kaubikutes elamiseni välja mõjutavad eluasemeturgu ning ruumiplaneerimist. Vajadus paindliku ja multifunktsionaalse avaliku ruumi järele on üha karjuvam.