Müürileht

...Müürileht iga kuu esimesel nädalal teieni oma möödunud 30 päeva parimate uute lugude saagi. Veebruarikuu...

Rada7 käis külas Jaan Tätte juunioril ehk meisterjaanil, kes põimib oma heliloomingus parmupilli ürgsust ja techno-biiti.

Sel laupäeval, 5. märtsil esitletakse Kultuurikatla korstnas värsket kunstiprojekt/ajakirja Uus Number!, mis võtab mänguliselt fookusesse kaasaegse kunsti ja kultuuri kommunikeerimise. Uus Number! on sümboolne järg 2014. aastal avaldatud ajakirjale Uus Materjal.

Real Life Company kolmandat lavastust „REIV“ etendatakse Sõltumatu Tantsu Laval reedel, 4. märtsil.

Eelmisel aastal maeti 9400 inimest nii, et nende nime ei teatud või ühtegi omakest kirstu kõrvale seisma ei tulnud. Üksikud hinged, kel ei olnud kogukonda, peret. Taoliseks kogukonnaks on Uku Tomikase jaoks korporatsioon.

Kuna olin kuskil seltskonnas kunagi rääkinud oma teatavast antipaatiast üliõpilaskorporatsioonide vastu, paluti selle kohta teksti. Mõtlesin, et miks mitte, ehk on lootust selle eest ka kelleltki vastu nina saada.

Valle-Sten Maiste kuulub väiksemasse ja nurgatagusemasse korporatsiooni Revelia, mida mõned kirjeldavad kui metsikut ja anarhilist. Kindlasti mitte nagu EÜS, Sakala või mõni naiskorp nagu Filiae Patriae, mis on nii-öelda eliit-korporatsioonid – ta on tekkinud protestiks algsete ja suuremate puritaanlikkusele.

Miks liitutakse korporatsioonidega – peamisteks põhjusteks on ilmselt soov leida uusi sõpru (sageli) uues linnas, saada osa erinevatest üritustest ja rituaalidest ning tajuda seeläbi kuuluvustunnet, kohtuda vastassugupoolega, leida endale tugivõrgustik ja kinnitada oma sotsiaalset staatust. Veidi vähem ilmselt on põhjuseks endale eeskujude/mentorite leidmise soov ja perekondlikud traditsioonid.

Kui Kanye Westi 2013. aastal ilmunud „Yeezus” jättis sellise tung enne tormi mulje – justkui sõnatu lubadusena, et järgmine album tuleb veel võimsam ja ihusöövam, kombineerides elemente kõikidest eelmistest sammudest, mida Kanye oli astunud ja visates ühte patta nii oma eksperimentaalseid kui ka kaasahaaravaid maitseid, siis seda „Life of Pablo” justkui on, aga tegelt ei ole ka.

Laupäeval, 5. märtsil kogunevad Eesti tuntud soulimelomaanid teater NO99-sse, mis muutub selleks õhtuks soulmuusika austajate peopaigaks. Kahes saalis esineb kümme DJ-d ning live-etteastega astuvad üles üllatusesinejad, kes avalikustatakse vahetult enne üritust.

Ehkki Elektriteatri fuajees ei praksu masinas plaksumais ja saali minnakse pigemini teetassi või veinipokaaliga, on Tartu ainsal art house tüüpi kinol märtsikuus täitumas viies tegutsemisaasta, mille jooksul on vaatajaid kostitatud pea 700 erineva filmiga. Sünnipäevaeelset peo- ja filmijuttu ajasid Elektriteatri visionäär Andres Kauts, programmijuht Elo Vilks ja kujundav projektsionist Mihkel Salk.

Garage rock’i linn Hispaanias on väidetavalt Madrid. Seal plõnistab kitarre ja jõurab tšikkidenelik koondnimetusega Hinds, kes on jõudnud kuidagi arvestatavale kuulsustasemele – välismaa musaajakirjadesse (NME, Pitchfork jne) ning tuuridele USAsse ja isegi Taisse. Alguse sai see suurest armastusest muusika ja nunnude bändipoiste (eriti The Strokesi ja The Parrotsi) vastu.