Müürileht

Keegi ei taha, et tema laps peaks kasvama ühiskonnas, kus lubatakse taga kiusata neid, kes on teistsugused. Eilne „Vabariigi kodanike” saade näitas ilmekalt, et kooseluseaduse vastased otsivad tonti seal, kus seda ei ole ning paistab, et neile jäävad mõistetamatuks murettekitavate probleemide tegelikud põhjused.

Ekstreemsed ja muutuvad kliimaolud soodustavad inimeste ebakindlust ning nende vastuvõtlikkust ka poliitilistele võimumängudele. Pagulasteema puhul on seni vähe kliimaküsimusi käsitletud, mis võimaldaks ometi suuremaid probleeme leevendada, kui mitte isegi ennetada nende tekkimist.

Keshob on muusik ja rändur. Artist, kes on vorminud dubstep’i ja orientlikke helilaineid esoteeriliseks tantsumuusikaks tegelikult juba pea kaks dekaadi ning kelle sulest on ilmumas pärast pikemat pausi õige pea uus EP.

Orgaanilise tootmise ja kaubanduse mõttes on tilluke Taani praegugi maailmas vaieldamatult esirinnas, kuid paistab, et sellest on väiksele Euroopa riigile vähe.

XXIV Viljandi pärimusmuusika festivali teemaks on „Naiste hääl“, millele lõi sobivaima tunnuskujunduse graafiline disainer Eili Lepik.

NUKU teatri noortele ja täiskasvanutele mõeldud monolavastus „Ajarefrään" alustab jaanuaris uue hooga ning etendub sel kevadel nukuteatri ajutises kodus Auna tänava teatrimajas Pelgulinnas kokku viiel korral.

Detsembrist kuni 28. veebruarini on Kumu kunstimuuseumis avatud kunstniku ja helilooja Ryoji Ikeda näituseprojekt „supersümmeetria”, mis kujutab endast kunstniku käsitlust maailma füüsikalisest olemusest. 12. veebruaril saabub Eestisse Ryoji Ikeda ise ning astub Kumu auditooriumis üles kontserdiga „supercodex”.

Ilmunud on urbanistide väljaande U uus number, mille teemaks on asjad ja nende kogud me muutuvas maailmas.

Seda mõttekäiku ajendas edasi arendama küsimusepüstitus „kas Ameerika ongi keskkonnakoll?” – teame ju kõik, et Atlandi ookeanist lääne pool on paljud asjad valesti läinud ning tarbimiskultus, raiskamismaania ja suurushullustus ei ole lihtsalt müüdid.

Kvaliteetset ja eetiliselt kasvatatud toitu saab endale lubada vaid jõukam osa rahvast. Ülejäänud ei mõista aga, et suurtööstusi nuumates taastoodetakse ebavõrdsust, millest pääsemisest unistatakse. Naasmine tervema ja loomulikuma eluviisi juurde on otsuse taga kinni.

Redi Koobak, Linköpingi ülikooli järeldoktor ja õppejõud soouuringutes kirjutab feminismi erinevustest Idas ja Läänes. Esimesel on traumaatilise Nõukogude Liidu kogemuse tõttu raske kohaneda läänelike mõttevooludega, samal ajal kui Lääne feministid ei mõista naiste positsiooni postsotsialistlikes maades.

Puuluubi meeskond, mille koosseisu kuuluvad Ramo Teder ja Marko Veisson, annab aru, mis imelik asi on hiiu kannel, ning arutleb, kuhu tõttab pärimusmuusika ja kas eestlased on natuke „metsa poole rahvas”.