Müürileht

Kogukond on popp! Kogukond on hip! See on postmodernismi vastulöök jäikadele struktuuridele ja bürokraatia masinavärgile. Nüüdseks on üks ring täis: tagurlikust kogukondlikust mudelist on saanud kõige eesrindlikum organiseerumise vorm, mida neoliberaalid usinalt ekspluateerivad.

Marje Ingel teeb ülevaate septembris Norras toimunud muusika- ja kunstifestivalist Punkt, mille fookus keerleb ümber live-mix kontseptsiooni.

Tartu Loomemajanduskeskuses üleval olev teos, mida võis näha ka värskeima Müürilehe kaanel, on lõhutud – mustal taustal seisva tumedanahalise poisi oranžilt dressipluusilt on kadunud logo „Welcome to Estonia”. Logo asemel laiutab auk lõuendis.

RMK programm „Loodusega koos” pakub oktoobrikuu vältel erinevaid sündmusi, mis hõlmavad endast nii linnuretke kui pilguheitu loodusfilmide tegemise köögipoolde.

Paratamatult, nagu pärast suve tuleb ikka sügis, naaseb Tartu Üliõpilasteatri eestvedamisel ka sel aastal 8.–10. oktoobril rahvusvaheline A-festival. Absurdi viljelevate (tudengi)teatrite ühisnimetaja on katsetav ja piire otsiv teatrikeel.

Mind on vaevanud aastaid üks küsimus: miks ma ise pean kodanikuühendusse kuulumist igavaks? Ometi mõistan ma proaktiivsuse olulisust edasiviiva jõuna mis tahes kontekstis. Aga miks, põrgu päralt, toimub see kõik nii organiseeritult, vaimuvaeselt, eos kompromissialtilt ja kohati isegi tüütult? Ehk kui tsiteerida Gustav Kalmu: „Miks ei ole endiselt cool maailma parandada?”

...Müürileht tegi mulle ettepaneku kirjutada kogukondade erinumbrisse internetikogukondade „radikaliseerumisest” seoses „pagulasdebatiga”, tabasin ennast kahelt olemuslikult...

Sügisel arutab riigikogu sotsiaalministeeriumi ettepanekul alkoholi elustiilireklaami keelustamist. Elustiilireklaam on näiteks need klipid, kus noored meekarva kehad on lõkke ümber uue suvise spritzer’iga. Seaduse täpne tekst ja pakutud piirangute nimekiri pole veel saadaval, kuid taolise otsuse poole on püüelnud aastaid erinevad rahva tervise kaitse organisatsioonid.

Kloordioksiidi (MMS) teemaga seoses toome välja üldised tunnused, mis „imeravi” diskursust iseloomustavad. See pole mõeldud kriitikana konkreetsete alternatiivmeditsiini praktikate vastu, vaid näitamaks, et need kasutavad sageli üsna sarnaseid veenmismeetodeid ja strateegiaid.

Neuroteaduses jõuti hiljuti järeldusele, millesarnast võib kohata ka budistlikus filosoofias – tõdemusele igasugusest iseolemise illusoorsusest. Sisuliselt tuleb leppida sellega, et oleme vältimatult osa meid ümbritsevast keskkonnast. Selles valguses on oma egole tähtsuse omistamine suhteliselt mõttetu tegevus.

Sügise hakul kinodesse jõudnud Jaak Kilmi ja Lennart Laberenzi dokumentaalfilmis „Moest väljas” asetatakse moetööstuse hoomamatus inimmõõtmelisse raamistikku. Paratamatusest saab individuaalsete valikute küsimus ning globaalse mastaabiga muutuse algataja võib olla igaüks.

Kaks aastat tagasi sündis kodanikuühiskond Eestis justkui teist korda. Ajal, mil meeleavaldused olid muutunud normiks ja võimukriitika üha käremeelsemaks, otsustasid linnakodanikud Tartus, et võim peab kuuluma rahvale. Sündis kogukondlik valimisliit Vabakund. Mäletate veel seda aega?