Müürileht

Eesti autoripopist rääkides ei saa kuidagi mööda Vaiko Eplikust, see on fakt. Seetõttu on ka mõistetav, miks meil on tekkinud kodumaine minižanr eplik-core, mis tähistab sarnast postestraadlikku ja protohipsterlikku naivistlikku popmuusikat ja millest pole viimastel aastatel siinmail puudust tulnud.

Kunstnik ja produtsent Mihkel Maripuu, kes varjub tume-ambient’i projektis artistinime Compound Minerals taha, võib albumiga „Sacred Evil Spirit” esmapilgul ära ehmatada.

Muusik ja produtsent Andres Lõo tuiskab ambient’i-rännakutelt otse klubipimedusse, sünteesides kokku autoripopi ja tumeda funktsionaalse biidi.

Läti produtsendi N1Li uut albumit pole vaja kuulamagi hakata, mõistmaks, et ta sobitub väga hästi moodsa outsider-elektroonika koolkonda.

...Kaspar Viilup on ERRi kultuuriportaali toimetaja ja „AK” kultuuriuudiste reporter, selle kõrvalt teeb ta ka...

Värske projekt Seltskond Pargis, mille taga seisavad produtsent Luurel Varas ja ansamblist Ouu tuntud Hyrr Innokent Vainola, teeb pealtnäha just täpselt seda, mida võiks tegijaid arvestades oodata.

...Kaspar Viilup, ERR „Kui vaadata muusikafestivale lähiriikides – või ka Euroopas laiemalt –, siis pahatihti...

Saksa produtsent Philipp Otterbach sisenes 2018. aastal ilmunud soolodebüüdiga „Humans” väga säravalt kunstilise elektroonika maastikule.

Cherushii ja Maria Minerva on loonud valemi, mis on erakordselt lõbus ja lustakas, ent ei tee ka ühtki loomingulist lahjendust.

Ambient on pretensioonikas žanr, mis võib ühes äärmuses olla lihtsalt ilus ruumitäide või emotsionaalselt laetud taustafoon, teises servas aga kõige kunstilisem abstraktsionism, mis nõuab kuulajalt täit tähelepanu ja avatud meelt.

Tantsumuusika on korduste kunst. Leia paar head motiivi, millele lugu üles ehitada, ning sul on võidupilet olemas.

Põrandaalust tantsumuusikat tehakse Eestis palju, suurt osa sellest katab aga intellektuaalsuse vari, mispärast kaldutakse tihti tantsimatu hallolluse poole.