Müürileht

Lapse asukohta tuvastada võimaldavaid vahendeid ja mobiilirakendusi reklaamitakse lapsevanematele turvalisuse ja vabaduse sildi all, kuid avalikult pole arutatud, mis võib olla jälgimisseadmete kasutamise negatiivne mõju. Kas minna lihtsalt vooluga kaasa ja jälgida oma lapse tegevust, sest see tekitab kontrollitunnet?

Kuidas jätta mitte midagi ütlemata tähendusrikast muljet? Kuidas hinnatud meediaväljaandeid kiiresti loojakarja saata? Kuidas apoliitilisuse taha peitudes tsensuuri kehtestada? Räägime täitetööstuse viimastest arengutest.

Kuidas lahendada tööalaseid, koolikeskkonnas juhtunud või ka perekondlikke konflikte tõhusamalt ja püsivamalt, kui seda võimaldab karistuskeskne õigussüsteem? Paotame ust taastava õiguse maailma, kus esikohal on kogukondlike suhete ja turvatunde taastamine.

Kui olin esimest korda Jeruusalemmast pärit palestiinlastega suhelnud, avasin Google’i otsingumootori, et linna kohta rohkem teada saada. Esialgu tundus kõik lihtne ja loogiline – Jeruusalemm on „Iisraeli pealinn”. Kuid mida rohkem lugesin ja palestiinlastega läbi käisin, seda enam koorus lahti olukord, mida Iisraeli propaganda ja Lääne meedia on aastaid matta proovinud.

Sekspoe Naked Love kaasasutajad Riina Ries ja Tiina-Mall Vannastu koostasid kümme küsimust, millele mõelda enne avalikus kohas nahistamist.

Eesti suvi on löönud ukse mõlema jalaga lahti, pooleaastase hallusega harjunud inimeses pitsitab aga päikesepaisteliste päevadega jätkuvalt surve olla õues. Mõned festivalid on juba möödas, ent üksjagu üritusi ootab ees. 

Carolina Pihelgase lühiromaanis "Lõikejoon" kontrollivad lähisuhtevägivallast võrsunud traumad muu hulgas tegelase keskkonnataju ning loovad tekstist õrna ja äreva sisemonoloogi.

Uue tehnoloogia tulekuga kunstis on kaasnenud ajalooliselt alati vastuolusid. Nii mõjutab ka tehisintellekt tänapäeva moekunsti, võimaldades luua innovaatilisi disaine kiiremini kui kunagi varem. Kas selline tehnoloogiline areng rikastab või ohustab traditsioonilist loovust?

„Metsikud bitid” on tehnoloogilise kunsti näitus, kus on eksponeeritud 15 läbi Lõuna-Eesti looduse kulgevat teost. Näitus on sündinud Maajaama tehnoloogilise kunstitalu residentuuridest ja esindatud on nii eesti kui ka väliskunstnike eriilmelised teosed, mis käsitlevad meie suhet looduse ja tehnoloogiaga.

„Rahamaa”, Eesti Draamateater. Autor Mehis Pihla, lavastaja Hendrik Toompere jr, helilooja Maria Faust, kunstnik Kristjan Suits, valguskunstnik Priidu Adlas, videorežissöör Ove Musting. Mängivad Tõnis Niinemets, Viire Valdma, Gert Raudsep, Markus Luik, Karmo Nigula, Inga Salurand, Nikolai Bentsler jt.

Helilooja Gregor Kulla tahab, et tema loomingu suurim mõjutaja oleks kujutlusvõime.

„Tõukejõud” on rubriik, mis tutvustab inimesi, kes tegutsevad muusikaga seotud elualadel, kuid ise lavalaudadele ei satu. Sel korral anname sõna muusikaeksportijale ning 2024. aasta muusikaettevõtluse auhindadel aasta mänedžeriks valitud Marili Jõgile.