Ööülikool. Ivar Tröner „Jungi vaimsed maailmad”

Filosoof Ivar Tröner räägib oma Ööülikooli loengus Carl Gustav Jungi kujunemisest ja teoreetilisest raamistikust, mida mõtleja kogu oma elu kasutas. „Jungi kohta võib öelda, et ta lõi terve elu üht suurt narratiivi, mida võib nimetada hinge- või lausa maailmakaardiks.”

Kuidas lavastada elu ja aega?

Tundub, et just niisuguse küsimuse ees seisis Madis Kalmet, kui ta hakkas lavastama Jon Fosse „Sügise unenägu”. Kuidas panna laval ühtse kellavärgina toimima mitte ainuüksi tekst, vaid ka rütm, pausid ja vaikuses öeldu, rääkimata siis veel näitlejatest?

Ausalt kokku( )kukkumisest. Intervjuu Jaanika Arumiga

Sel pühapäeval, 12. aprillil esietendub Tartu Uues Teatris Jaanika Arumi soololavastus „kokku • kukkumise • hetk”, mis toetub intervjuudele naistega Eesti väikelinnadest. Liisa Pool vestles Jaanika Arumiga lavastustiimi kokkupanekust, tasakaalu saavutamisest dokumentaalsuse ja kunstilisuse vahel ning sellest, mis tunne on olla ainus näitleja laval.

Arhitektuurikonverents „The good, the bad and the ugly”

Konverents „The good, the bad and the ugly” tahab tuua kokku eri arhitektuuridistsipliinide esindajad – sisearhitektid, arhitektid, maastikuarhitektid, urbanistid, planeerijad –, aga ka arhitektuuriteoreetikud ja -kriitikud, linnauurijad, sotsioloogid ja geograafid, et arutleda, kuidas sellised binaarsed väärtusotsused mõjutavad kõnealuste valdkondade igapäevapraktikaid.

Kuidas koomikud kino päästsid

20. sajandi alguses lapsekingades paterdanud uut meediumit ei võetud esialgu kuigi tõsiselt, iroonilisel kombel kasvas liikuvatest piltidest aga arvestatav kunstivorm just tänu koomikutele.

Uus Eesti Disain: LE60

Okasroosikese lossi kõledatele koridoridele kontrastiks avanevad sealsete uste taga hoopis teised reaalsused ning ühe neist moodustab LE60, eraldiseisvalt Carl-Robert Kagge ja Kert Viiart. Naljatledes võib öelda, et tegemist on emotsionaalsete poistega, kellele meeldib käsitööd teha. Tõsisemalt on LE60 erinevaid valdkondi ühendav kooslus, kelle loomingu alus on grafititaust, graafilise disaini kogemus, pigem kunstnikele omane suhtumine ja illustratsioonid.

Voolin puust ja värvin punaseks

Äädikakärbsed on väikesed tüütud putukad, kes tunduvad ilmuvat eikuskilt kohe, kui unustad lauale pooliku õuna või lõhkikukkunud ploomi. Äädikakärbsed on kummalised, nende lend kaootiline ning neist ei saa kuidagi lahti, mitte enne, kui moosikeeduhooaeg on läbi.