Müürileht

Tartu Kunstimuuseum võtab tänavu veebruari- ja märtsikuu jooksul kasutusele uue visuaalse identiteedi, mille keskseks elemendiks on muuseumi veebidomeeni nimi – Tartmus.

Eile avati EKA galeriis eesti-austraalia päritolu kunstniku Aksel Haagenseni isikunäitus „Tõde on surnud. Kas ta tõuseb taas?”. Artist talk kunstnikuga toimub kolmapäeval, 4. märtsil.

Enne valimisi on taas pead tõstnud populism! Oh õudu küll. Aga mida see populism tegelikult tähendab?

Homme, 27. veebruaril jõuab Theatrumis lavale Ivan Võrõpajevi „„Delhi” tants” – seitsmest ühevaatuselist näidendist koosneva näidendi on lavastanud Lembit Peterson.

Tartu Elektriteater näitab koostöös Eesti Filmi Instituudiga digitaalselt taastatud ja ingliskeelsete subtiitritega varustatud eesti filmiklassikat: käesoleval kevadel iga kuu ühe filmi. Programm võimaldab pilguheitu osale eesti inimese identiteedist ja orienteeruda eesti kultuuris, ühtlasi annab võimaluse viia meie filmipärandit Eesti piiridest väljapoole.

Kumu, kus näeb kunsti nii üle-eelmisest sajandist kui teoseid, mis äsja kunstniku stuudiost kohale jõudnud, otsib 15–25-aastaste noorte hulgast partnereid, kellega koos arutleda, mis neile huvi pakub ja kuidas võiks koos Kumuga edasi tegutseda. Selle jaoks on muuseum ellu kutsunud noori kaasamõtlejaid koondava Kumu noorteklubi.

Eda Ahi „Julgeolek” on petlikult tagasihoidlik ja malbelt hallikas raamatuke, mille kaante vahele on julgelt trükitud suuri sõnu armastusest, klassikast ja elu olemusest üldse, aga ka natuke vaiksemaid luuletusi.

Briti päritolu filmikriitik Laurence Boyce heidab pilgu eelseisvale Oscarite jagamisele ja vaatab lähemalt parima filmi auhinna kandidaate.

Yoko Alender leiab, et lapsevanematel võiks valimistel olla iga lapse kohta lisahääl. Budistina paneb ta pahaks, et Eesti poliitiline eliit on Hiina puhul valinud suhete hoidmise tee, ja usub, et narkopoliitika debatt on varsti paratamatu.

...Müürileht, Rada7.ee, U, Värske Rõhk, ÕU, Lasteteatrite blogi) ja Hasartmängumaksu nõukogu 2014. aasta suurprojekti toetusele....

„Pariisile ei tule iial lõppu” on intellektuaalne monoloog, mis jutustab ühe sulemehe teekonnast oma esikromaanini. Teoses kõneldakse palju kirjandusloost, jagatakse õpetussõnu noortele kirjutusmasinaomanikele ning ühtlasi tehakse ka kummardus Pariisi ja Ernest Hemingway’ poole.

...Müürileht. Kas te olete plaaster? Arvan, et olen radikaal. Mul on piisav ettevalmistus ja arvamus...