Müürileht

Mida sa teeksid, kui sul oleks võimalik parlamendi kõnepuldist välja käia üks idee, mis muudaks Eesti paremaks? Mida sa ütleksid? Müürileht pani sellesse olukorda 101 avaliku elu tegelast, kelle seas oli nii kirjanikke, ettevõtjaid, kodanikuaktiviste, näitlejaid, suhtekorraldajaid kui ka õppejõude. Neist inimestest moodustus Müürilehe variparlament.

British-born film critic Laurence Boyce casts his eye over the forthcoming Academy Awards and its Best Picture Candidates.

Täna, 19. veebruaril kell 19.00 näidatakse Kumu auditooriumis üht esimestest dokumentaaldraamadest filmikunsti ajaloos. Nõiakunsti, deemonite ja eksortsismi ajalugu ja mütoloogiat käsitlev „Häxan” püüab luua tõetruud pilti keskajal valitsenud paganlikest kultuuriilmingutest ja nõiakunstiga seotud uskumustest.

Tänu intensiivsetele seksistseenidele ning heale klapile peaosatäitjate vahel on „Viiskümmend halli varjundit” mõnevõrra stimuleeriv ja seega mitte täielikult igav, kuid filmil napib subtiilsust ja sel pole väga palju pakkuda intellektuaalses plaanis, jättes lõpuks sisse ebapiisava tunde, et see vastas küll ootustele, ent võiks olla palju enamat — liigutavam, äärmuslikum ja pretensioonikam.

Tallinna Kesklinna noortekeskus koostöös laste- ja noortefilmide festivali Just Filmiga alustab 20. veebruaril 16–26-aastastele filmihuvilistele suunatud filmiklubi, mis tutvustab filminduse erinevaid külgi ja aitab noortel jala filmimaailma ukse vahele saada.

Sergei Metlev tahab, et Eesti venelane tunneks oma väärtust ja saaks tööturul paremini hakkama. Ohuna selle eesmärgi saavutamisel näeb ta eesti keeles ainete õpetamise nõude kaotamist venekeelsetes koolides. Vabaerakonna nimekirjas kandideeriv Metlev on otsustanud tõestada, et iga vene päritolu poliitik pole vene agent.

Alates homsest, 18. veebruarist on Rotermanni soolalaos Eesti Arhitektuurimuuseumi galeriis avatud näitus Tallinna uue kohtumaja rahvusvahelise arhitektuurikonkursi võistlustöödest.

Eile toimus Mustpeade Majas 9. Tallinna Talvefestivali raames Norra pianisti, helilooja ja koomiku Aksel Kolstadi show. Kolstad, keda Rootsi press on nimetanud ka praeguse ajastu Lisztiks, seisab valgusaastate kaugusel kõigest tavapärasest.

Oktoobri lõpus jõudis eesti lugejateni ligi 500 lehekülge eksootikat. Orientalisti Märt Läänemetsa tõlgitud hiina kaasaegse kirjanduse ilmselt tuntuima autori Mo Yani romaan „Punane sorgo” pälvis tähelepanu ka kirjandusaasta kokkuvõtetes. Miks „Punane sorgo” seda väärib?

Juba pea 20 aastat eesti muusikas ilma teinud Paul Ojat ei saa lahterdada küll uue tegija kategooriasse, kuid eelmise aasta lõpul Genkaga kahasse tehtud albumil, mis sõidab just meie seekordse UEB kaanestaari biidi peal, lendab uut energiat sütitavaid sädemeid nagu vana aasta õhtul ilutulestikurakette.

Ulrich Seidli meeldesöövivate piltidega dokfilm „Keldris” jutustab Austria väikekodanlike perede salaeludest ja näitab, et heaoluühiskond oma näilisesse turvalisusesse uinutavas ettevaatlikkuses võib inimveidrusi silma eest peita, kuid ei kaota neid ära.

Meil võib näha palju põhjamaist disaini, mille alla end meelsasti kategoriseeritakse. Milline aga võiks olla eesti disain ja mida see väärtustaks? Kohtusin Karl Tauliga, et rääkida tema puutöökojast Malin, karakteriga esemetest, maailmade loomisest ning disainist, mis suudaks tõsta üksikinimese teadlikkust oma väärtusest.