Müürileht

Omaalgatuslik kultuur paistab olevat Tallinna linnavalitsusele pelk tööriist maa väärtuse tõstmiseks, konkurentsivõimelisuse taastootmiseks või sotsiaalse vastutuse likvideerimiseks.

Kultuurikatel on poliitika valimiseelne mängukann, sihtasutuse äriprojekt ja loovinimeste kultuurikeskus. Kuidas teha nii, et üks ei välistaks teist?

Latvian designer Keta Gutmane presented her collection "Relics", first part of her clothing design trilogy, last March at Void showroom in Paris. Now she's back with the second edition for spring-summer 2015 – here is "Levitation".

„Ma otsin vahetpidamata Õiget naist, kes oleks sama tark, kuivõrd ilus ta on. Seal istuvad kaks ja vaheldumisi mõõdan ma neid mõlemaid just nende samade kriteeriumide järgi.”

1. novembril oma kauaoodatud esikalbumi „€$¥” avalikkuse ette toonud Tommy Cashiga seostuvad esimese hetkega küll vene dekoratiivvaibad, kentaurid, unikaalne stiil ning muidugi eurod, dollarid ja jeenid, mis jõudsalt tema visuaalse imago külge on kleepunud, kuid rahapatakate ning värviliste seinakatete taga peitub Cashil kümme suurimat kirge.

Briti saartel sündmused ka ei lõpe. Elu keeb ja värsked bändid ilmuvad lagedale – võtame kas või Worthingust pärit käreda rokiduo Royal Blood, mille moodustavad laulja-bassist Mike Kerr ning trummar Ben Thatcher. Noortel muusikutel pikka tausta pole – ansambel loodi aastal 2013 ja debüütalbum „Royal Blood” väljastati tänavu augustis.

Need, kes Paul White’i loominguga kursis on, teavad teda eeskätt kui hiphoppi viljelevat produtsenti, kelle biitidele on riime ladunud näiteks Homeboy Sandman, Danny Brown, Guilty Simpson ja paljud teised.

Pane riigi sisse heaolu palju kulub, inimese õnnelikkust sellega ei taga. Iceage’i kolmas kauamängiv on minu esimene kokkupuude selle taani päritolu melanhoolse jääajaga ja nende rahulolematuses kahtlemiseks pole põhjust – „Plowing Into the Field of Love” algab sünge-dramaatilise meeleoluga, mis annab kätte ka plaadi üldise emotsionaalse suuna.

Järgmisel aastal oma 20. tegutsemisaastat tähistavat GusGusi võib nimetada julgelt islandi hausikunnideks. Tänavu suvel treisid härrad valmis üheksanda albumi, mille kontserttuuriga bänd praegu mööda kontinente ja klubisid rahvast hullutab. Ja jalakeerutajatel on rõõmustamiseks põhjust, sest ligi kolm aastat oodatud kauamängival „Mexico” kõlab nii mõnigi popihõnguline tantsulugu.

„Memoriali” alustav „Epiloog” kõlab svengrünberglikult. Grünbergi puhul on huvitav, et tema loomingu kõige põnevam osa peitub lühikestes ja tontlikes fragmentides, mitte selgepiirilistes suurteostes. Võib-olla teatud tüüpi loojad ei tohigi oma parimaid teoseid kunagi kirjutada, sellega rikuksid nad kõik ära.

Dan Snaith on 36-aastane kanada päritolu artist. Tagasihoidlik ja lahke juba lapsepõlvest saati. Intellektuaal, kes omab doktorikraadi matemaatikas.

Pidades silmas mitmekülgsust, valisime välja meie meelest parimatest parimad PÖFFil linastuvad filmid ja tegime nendegi seast veel ühe sõelumise. Linateoseid nagu „Poisipõli”, „Lindmees”, „Foxcatcher” ja „Whiplash” me siinkohal uuesti soovitama ei hakka – neid on juba kiidetud ja tasub kindlasti vaatama minna. Et kava läbi hekseldamine liiga ajamahukaks ettevõtmiseks ei kujuneks, on siin kümme filmi, millele tasub meie arvates festivalikataloogis ring ümber tõmmata.