Müürileht

Who is this band that consists of a fairy-looking Irish singer Rosie Blair, Japanese-Brazilian guitarist Michel Collet and British drummer Louis McGuire? Michel Collet enlightens us in this short interview.

Selle nädalavahetuse number üks kultuurisündmuse ehk Telliskivi Loomelinnakus avatava Vaba Lava pidustuste raames annab täna õhtul sealsamas kontserdi Berliinis kanda kinnitanud trio Ballet School, keda õnnelikud Von Krahli saali ära mahtunud huvilised võisid esmakordselt näha juba sellekevadisel Tallinn Music Weekil. Kollektiivi telgitaguseid valgustab lühiintervjuus nende kitarrist Michel Collet.

Mu jalad tammuvad muusika rütmis. Higipisarad voolavad mööda nägu. Ma tantsin ja mind valdab luuüdini üks metsik, õnnelik tunne. Kogu ümbrus vibreerib ühtses rütmis. Kõik – narrid, lauljad, muusikud ja pealtvaatajad – astuvad ühte sammu. Koos paneme tänava võnkuma. Karneval on vallutanud mu meeled, ma juhin rongkäiku, mis voogab mööda Avenyni tänavat.

2. oktoobril esietendub Tallinnas Club Factorys John Godberi komöödia „(T)öö klubis”, mille on lavastanud Sander Pukk. 2. ja 4. oktoobri etendustele järgneb ka pidu, kus esineb DJ-set’iga lavastuse helikujundaja Indrek Kuuse, paljudele tuntud ka kui Wick Blaze.

Kui nii päris üldiselt küsida, et mis on kunsti mõte tänapäeva ühiskonnas, siis üks vastuseid on, et kunst peaks panema inimesed mõtlema. Päriselt mõtlema. Kunst kui selline erineb disainist, arhitektuurist, inseneeriast ja teadusest selle poolest, et ta ei kiigu probleemi ja lahenduse otsingutes. Ses mõttes täidab Anu Vahtra installatsioon „Illusioon, moonutatud perspektiiv, tasakaalu puudumine, teine dimensioon I” hästi oma „otstarvet”.

Täna avatakse New Yorgis linna suurim fotosündmus Photoville’i festival, kus osaleb ka Eesti fotograaf Annika Haas oma projektiga „Lennukivaatlejad”.

Kui sa suuremat sorti peolkäija pole, siis äkki oled sattunud Facebookis ringi tuuseldades sellise lehe peale nagu Saade, mille puhul on tegemist Märt Kivi 2011. aastal tärganud ideega oma muusikavalik ära raamistada ning korralikult lauale serveerida. Tagajärjeks see, et nüüd kostitab Kivi kuulajaid virtuaalsetel tantsupõrandatel juba neljandat aastat elektroonilist eklektikat ja eksperimentaalseid ning teisi keldrilisi helisid täis settidega, kuid vahel võib teda DJ-puldis märgata ka kohalikes alternatiivmuusika mekades.

Artikli autor lahkab, miks ei ole Viljandi-suguses äärealas aset leidev tänavaturg pelgalt üksteise botaste ringlusesse saatmine, vaid hoopis üks lüli, mis aitab muuta viltu vajunud läänemaist ühiskonnakorraldust.

Berliini plaadipoed on kohad, kus juhuslikult õigete inimeste otsa komistada ja parimaid biite vahetada. Mõnel juhul on need ka pühapaigad, kuhu võib siseneda vaid kikivarvul ning kus plaadipoodniku skeptilist pilku vältides oma döner’ist rasvaste sõrmedega mõnele eriti rariteetsele plaadile läheneda.

24. augustini oli Tartus avatud Maria Arusoo kureeritud näitus „Arheoloogiafestival – kihistusi pildist ja ruumist”, mille üks osa oli Kaisa Eiche ja Urmo Metsa avaliku ruumi installatsioon „KIIK”.

Seoses Tallinna arhitektuuribiennaali TAB 2015 kuraatorite vahetumisega kinnitas suursündmuse ümarlaud järgmise biennaali uueks teemaks Marten Kaevatsi esitatud kontseptsiooni „Isejuhtiv linn”. Peaaegu täpselt aasta pärast algav kuupikkune arhitektuurifestival räägib sellest, millised muutused võivad meid ümbritsevas linnas aset leida, kui võtame kasutusele isejuhtivad autod.

Taavi Tulevi nimi on elektroonilise muusika sõpradele tõenäoliselt üsna tuttav (või on seda pigem tema raskesti hääldatav pseudonüüm Wochtzchée), ämbientlikud loodushelide salvestused võib-olla mitte niivõrd. Tema uus looming „Kuku!” toob publikumi ette just sellise rahustava audiomaastiku.