Enne(kõike) olemisest

Mis tunne on osaleda kontvõõrana SDE ministrite, ERRi juhtkonna liikmete ja Swedbanki koosolekutel? Muljeid belgia kunstniku projekti käigust ning reaktsioonidest sissetungijasse vahendab teksti kohalik esitaja.

Kinotripp: Jaapan

Pealtnäha ei saaks jaapani kinol paremini minna: kodumaiseid filme toodetakse üha rohkem ning vanameister Hayao Miyazaki Ghibli stuudio linateoste tuules purunevad aina suuremad publiku- ja kassarekordid. Kuid pärast kolm aastat tagasi toimunud suurt maavärinat, mis saareriiki ootamatult tabas, on laiem sotsiaalne eraldumine välismaailmast jätnud valusa jälje ka rohkem kui sajandipikkuse ajalooga jaapani kinokultuurile.

Seenelisi-marjulisi aitab RMK mobiilirakendus

Sügishooaja puhul uuenes RMK mobiilirakendus infoga riigimetsades olevate metsaandide korjepaikade kohta. Rakendusest leiab ka levinud marja- ja seeneliikide kirjeldusi ning pilte, häid retsepte ning metsaandide säilitamise õpetusi.

Mayonnaise on the costume

The sound of drums fills the street. I’m dressed in full Samba costume. Platform shoes, sequins and a large feathered back piece. My feet stamp to the beat of the music. Sweat is running down my face. I’m dancing and there’s a wild, happy feeling in my bones. I smile at the people I meet. They smile back. It’s summer on Gothenburg’s main boulevard. Fiesta is in the air.

Vaba Lava pakub väiketeatritele katust

19. septembril avatakse Telliskivi Loomelinnakus Vaba Lava – esimene täiesti uus teatrikeskus viimase 100 aasta jooksul, mis on mõeldud lahendama erinevate väiketeatrite ruumi- ja muid muresid. Uurime lähemalt, mis, milleks ja kellele?

Arhitektuur, Euroopa teadusrahastus ja mimikri

Sel kevadel pidas Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna külalislektorite sarjas loengu katalaani arhitekt Jordi Truco, kes töötab vägagi innovaatilise projekti „Hypermembrane” kallal, leiutades uutmoodi võrekoorik-konstruktsiooni, mis suudab ajas dünaamiliselt keskkonnatingimustele reageerida.

Artishoki veerg: Kuidas tappa tänavakunsti?

Margus Tamm võtab eelmises Müürilehe numbris ilmunud artiklis „Tänavakunstist” kasutusele sotsiaalse bandiidi mõiste. See on keegi, kes „on seaduse silmis kriminaal, kuid rahva hulgas armastatud kangelane”, mis on minu arust väga tabav kirjeldus tänavakunstnikule. Mind panid aga käesolevat teksti kirjutama artikli viimased laused selle kohta, kuidas sotsiaalsest bandiidist tänavakunstnik sureb läbi institutsionaliseerimise.

Ukraina konflikt läbi kultuuriteoreetilise prisma

Sõjategevus Ukrainas märgib venelaste jaoks järjekordset teetähist ajaloolises võitluses kurja läänemaailma vastu. Aja jooksul kogunenud vimmast aitaks vabaneda ajaloo mitmepalgelisem käsitlus ning emigrantide elulugude laiem teadvustamine. Nii mõistaks ka vene inimene, et venelane võrdub eurooplane.