Müürileht

Teade Vaiko Epliku järjekordse albumi ilmumisest pani mind muretsema. Ei osanud oodata, ei jõudnud puudust tunda. Kas ikka on vaja kahte kauamängivat aastas? Kuhu kadus järjekorranumber plaadi nimest ning kas kollane värv ja neiu koeraga on parim plaadikaanekujundus? Võib-olla oli nende küsimuste taga soov mitte minna kaasa kiitjate karjaga.

Albumi nimi on küll „Sompa”, kuid bänd on Kohtla-Järvelt – alustas 1992 ja salvestamiseni jõudis viis aastat hiljem, plaadi eneseni „postuumselt” ometi alles nüüd. Koht loeb – olnuks nad mujalt, oleks see siin ka teistsugune jutt. Ise Kohtla-Järvel sündinuna, ent sealt peagi ära kolinuna, jäin albumit kuulama kui üht võimalikku isiklikku alternatiivajalugu – mis siis, kui oleksin sinna linna jäänud?

On rõõm, et BiiT Digitali alt on ilmunud järjekordne Rotrumi album „High Up In The Trees”. Rotrum on jätkuvalt saladuslik, jättes võimaluse oma nimega seoseid luua vaid läbi muusika. Kui tema varasemad helikandjad „9 Scenes” ja „Sunglow” on eeskätt produtsendi enda piiride kompamise ja tehniliste vahendite sidumise järel tekkinud õnnestunud resultaadid, siis uus väljalase on justkui konkreetne samm edasi.

Eelmisel aastal ilmus Õunaviksi alt plaat „Yaki-Läki”, mille retsept oli üpriski eksootiline – rändav nokitseja Ramo Teder ehk Pastacas ja jaapani lo-fi-muusika grupeering Tenniscoats. Maitseelamus oli eksperimentaalne, veider, mängulustist pakatav ja konarlikult ilus. Nüüd on võimalik kuulata selle albumi remikse, mis on pressitud seekord vinüülile.

„Blaue Blume” on saksa keelest tõlgituna sinine lill, mis sümboliseerib igatsust, armastust ning püüdlust lõpmatu ja kättesaamatu poole. Samuti on see lootuse ja asjade ilu märgiks. Nii võiks kirjeldada ka ansambli Blaue Blume loomingut.

Kolm aastat pärast debüütalbumit on Badass Yuki noormehed ilmutanud küpse meistriteose, millesarnast pole Eestis tehtud tubli 20 aastat. Sellelt leiad nii avangardi, tantsu-indie’t, croonerism’i kui ka tumeda varjundiga art rock’i.

Lauri Täht on mees, kes ei vaja kohalikul hiphopi- ja rulaskeenel tutvustamist. Juba rohkem kui kümnendi tegutsenud plaadikeerutaja näol on tegu tehniliselt oskusliku DJga, kellesarnaseid kohtab ka „igaüks-on-DJ” ajastul siiski harva. Muu hulgas produtseerib Lauri ka ise muusikat ning tegutseb koos pruudiga nime Leikki all.

Sellel nädalavahetusel, 8.–10. augustil toimub Helsingis Suvilahtis üks Skandinaaviamaade vingeima line-up’iga muusika- ja linnafestivale Flow, kust leiab oma nii indie-mees ja räpiguru kui ka kunsti- ja filmifanaatik. Müürilehe selleaastane delegatsioon koosseisus Madis Nestor ja Triin Niinemets ladus ritta esinejad, keda kindlasti maha magada ei tohiks.

Tänavu kirjandusfestivali HeadRead raames esmakordselt Eestit väisanud nigeeria päritolu prosaist ja poeet Ben Okri räägib Müürilehele antud intervjuus oma loomingu unenäolisest loogikast, vastuseisust enese määratlemisele maagilise realistina ning poeetidest ja nende vastastest.

Pöörasime Müürilehe Festivalil Vibratsiooni Sessioonidel üles astuva Neuronphase’i pseudonüümi taha peituva Anti Aaveriga taas kord pilgu minevikku, uurisime, mis toimub olevikus ja mis ootab ees tulevikus.

Peter Murray: "Conceive a better world and then convince people that this is the world they want to live in."

...Müürileht) – muusika, mis elab oma elu. Nad ei sõltu kellestki ja neist ei sõltu...