Müürileht

Tallinna arhitektuuribiennaali TAB 2015 äsja lõppenud kuraatorivõistluse võitis ideekavand pealkirjaga „Lokaalsused /Localities”, mille autoriteks on linnauurija Madle Lippus, arhitektuuriteadlane Ingrid Ruudi ning arhitekt Karli Luik. Järjekorras kolmas Tallinna arhitektuuribiennaal TAB 2015 toimub järgmise aasta septembris.

Eelmise aasta suvel andis Frankie Animal välja video oma pehmes indie-rütmis tuksuvale loole „Loveless Man” ja astus siis strateegiliselt tagaplaanile. Nüüd on nad tagasi, et tutvustada oma esimest EP-d „Obsession”, kus loomingut on valitsema asunud jõulised rokihelid. Istusime bändi vokalisti Marie Vaigla ning kitarrist Jonas Kaarnametsaga maha ning rääkisime uue EP teemadel juttu.

Emmi Itäranta esikromaan „Vesi mäletab” („Teemestarin kirja”, 2012) viib lugeja kliimasoojenemise järgsesse tulevikumaailma, kus valitseb puhta vee defitsiit ning igapäevaelu möödub sõjaväe range kontrolli all.

Soome juurtega kirjaniku Emmi Itäranta esikromaan „Vesi mäletab” kujutab fiktsionaalset tulevikumaailma, kus suurim defitsiit on puhas vesi. Autor vestleb oma kirjanikutee algusest ning sellest, kuidas sündis idee romaani loomiseks.

„Kõigi võimaluste maailmas elavate Coenite filmograafia kõige muljetavaldavamaks jooneks on tõik, et nad on suutnud küünilise stuudiosüsteemi ja keeruliste rahastusprotsesside kiuste luua filme pea kompromissitu isikupärasusega.” Homme kino Sõpruse muusikafilmide nädala raames linastuv vendade Coenite teos „Llewyn Davise ballaad” ei ole ses osas mingi erand, leiab filmikriitik Andrei Liimets.

Riigis oli kõigepealt nii: suuremate linnade rahvaarv vähehaaval kasvas, väikelinnades ja maakohtades jäi inimesi vähemaks. Põllumajandus aga edenes sellest hoolimata, sest asjad käisid nüüd hoopis teisiti kui varasemate sajandite, isegi aastatuhandete vältel. Ka maaga seotud sõnad olid teised. Maal kasutati nüüd linnade sõnu, millest maarahvas enam aru ei saanud. Näiteks sõna „talu” asemel öeldi „farm”.

Mikk Meelak on arhitekt, kes tegeleb füüsilise ja digitaalse ruumi kooslustega. Hetkel töötab Eesti Rahva Muuseumi uue püsinäituse kujundustiimis digitaalsete lahenduste ja arhitektuuribüroos b210 Eesti raamatukogude võrgustiku analüüsi kallal ning külalisõppejõuna Eesti Kunstiakadeemias.

XIV Veneetsia rahvusvahelisele arhitektuuribiennaalile valiti Eestit esindama töö nimega „Vaba ruum”, mille autoriteks noored arhitektid Johanna Jõekalda, Johan Tali ja Siim Tuksam. Digitaalset maailma ja tegelikkust ühendav omalaadne näitusepaviljon vajab sündimiseks hooandjate abi.

Merilin Tõnisoja õpib Eesti Kunstiakadeemias kolmandal kursusel ehtekunsti erialal. Tema loomingus avaldub tähelepanuväärne oskus siduda personaalseid lugusid, olnut ja olevat, mistõttu tema teosed avavad endas niisama palju, kui jätavad varjule.

Võiks ju oletada, et tants ei ole miski, mida ohtlikuks pidada. Ometi seostub tantsimine paljudes riikides keeruliste regulatsioonide ja seadustega, mis seda sugugi niisama lihtsaks ei tee.

Maikuuks paneb Frotee seitsmetollisele vinüülsinglile ehtsad eesti diskohelid. Need kaks pala ansambli Elektra repertuaarist on seni plaatidel ilmumata. Sellega seoses uurisime Elektra lauljalt Kadri Hundilt, mis kollektiiviga täpsemalt tegu oli.

„Building a community of practice” on 23. aprillil peetav nanokonverents, mille raames käsitletakse Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonnas käesoleva aasta sügisest avatava loomingulise praktika põhise doktorantuuri küsimusi. Kõneldakse nii vastavast rahvusvahelisest terminoloogiast kui ka konkreetsemalt EKA arhitektuuriteaduskonna soovidest ja suundadest.